10 mõtet liikluspolitsei juhi 10 mõtte kohta
Eile väljendas korrakaitsepolitsei liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe Päevalehes kümmet mõtet, mis peaksid aitama välja juurida meie ühiskonnas nii sagedast roolijoomarlust. Ka Delfi lugejad pakkusid välja oma meetmed ning kommenteerisid Kirsimäe omi.
"Ilusad teesid. Osa teostatavad, osa idealistlikud. Nagu ikka. Nulltolerants on see, mis takistab neid täide viimast. Pole ju vahet, kas joon ühe õlle ja sõidan või kammin ennast täis ja sõidan. Tabamisel lõpptulemus sama," nendib üks lugeja.
"Ainuke asi, mis natukenegi töötaks, oleks olenemata promillist koheselt aastaks load ära ja vähemalt paarikilone trahv kaela. Praeguste karistusmääradega võib lasteaialapsi hirmutada. Kahjuks joomarluse probleem on ja jääb meie ühiskonda, selle vastu ei saa - vähemalt tänasel päeval mitte," arvab teine.
"Kohe esimesel vahelejäämisel auto konfiskeerida ja juhiluba eluks ajaks tühistada," on mõni lugeja üsna äärmuslikul seisukohal.
"Load kuni aastaks, krimmkaristus, šokiarest kümme päeva, auto konfiskeerimine, ampull, järelevaataja pooleks aastaks... Mille pärast juuakse, seda ei mõtle keegi? Kõige lihtsam on karistada, aga millest tekib see vajadus saada joovet? Ausalt öeldes: sitt elu, probleemid, valud jne. Et saada arsti juurde, tuleb maksta sada euri, aga pudel viina maksab viis. Teenistus ja elukallidus, ületöötamine jne. Eestis tegeletakse tagajärgede likvideerimisega, mitte põhjustega," arvab üks kommenteerija.
"Teeme, teeme, teeme ja ongi kogu moos. Tahaks näha, millise seaduse jõuga keelatakse bensukates alkoholi müük? Ja kui isegi leitakse selline seadus, siis R-Kioski sarnane putka pole mingi probleem kuskile bensuka kõrvale püsti panna. Raha räägib. Ja seesama raha räägib ka seda keelt, et politsei prioriteet on jätkuvalt põõsas istumine ja sirgel möödasõidul kiiruste mõõtmine. See on fakt. No ei mäleta, millal viimati puhusin, aga raudselt enne masu ja kogu väidetava aja jooksul, alates 1998. aastast, olen ainult kolm korda pidanud puhuma. Igapäevaselt roolis, tööle ja koju. Igaüks võib ise välja arvutada minu võimaliku vahelejäämise protsendi," kirjutab üks autojuht.
"Äkki mõtleks selle peale, et taastada 24h alkomüük ja lubada seda ka putkades nagu vanasti, sest tean oma kogemusest, et kui jook otsa saab, siis hakatakse liikuma autoga uue joogi järele - nii lihtne see tegelikult ongi. Mida lähemalt alko kätte saab, seda väiksem maa tuleb sõita, kui üldse tuleb. Igasugused piirangud ainult teevad asjad hullemaks, sest salaurgastes ikka müüakse ja seda teavad kõik noored, kust öösel alksi saab ja sinna ka sõidetakse. Seega kõige parem meede alkoholi tarvitanud autojuhtide piiramiseks on teha alkohol kõigile kõikjal kättesaadavaks," läheneb üks lugeja probleemile ootamatust küljest.
"Vaatan, loen ja imestan, kui keerulisi ja inimvaenulikke lahendusi siin välja pakutakse. Palju lihtsam viis roolijoomarlust 100%-liselt kaotada, on asendada autodel roolid lenkstangidega," ütleb teine.
"Tegelikult tahetakse trahvirahasid ja autosid lihtsalt saada. Miks nimekirjas näiteks teiste joovastavate ainete legaliseerimist ei ole? Võiks olla. Legaliseerimine ei tähenda levitamist ja reklaami vaid regulatsiooni ja mõistlikku lähenemist. Eesti võiks rahulikult kanepi ära legaliseerida ja tulemus oleks näha nii joodikute vähenemise kui ka narkosurmade vähenemise kujul," arvab kommenteerija.
"Vaja on karistuste vältimatust, mitte karmistamist. Iga järgnev rikkumine peaks olema proportsionaalselt karmim. Reaalselt näeb politseid teatud lõikudel ja teatud maanteedel. Kõrvalisematel teedel ei kontrolli keegi midagi ja seal on joodikute paradiis. Kohalikud teavad täpselt, kus on vahelejäämise võimalus ja kus mitte. No ühistransporti tuleks parandada kindlasti. Isegi Tallinna lähiümbrusesse ei saa hilisõhtul mingi ühistranspordiga, kaugematest küladest rääkimata. Loodetavasti täiustatakse rongide sõidugraafikut uuest aastast nagu lubatud, kuid bussiliiklus on veel hullem - kui hommikul veel kodunt välja saab, siis õhtul koju ei saa enam millegagi. See ei soodusta mitte ainult täis peaga vaid ka väsinud peaga sõitmist, mis sugugi parem ei ole," kinnitab üks lugeja.
"Aga kui palju neid juhte siis oleks, kui meil oleks piir 0,5-0,8 promilli nagu arenenud riikides? Võib-olla tuleks loobuda patoloogilisest 0-tolerantsi tagaajamisest?" küsivad mitmed lugejad.
