Naine: kas siis suitsetava mehe suu lõhnab kui roosipõõsas?
Kas siis suitsetava mehe suu on kui roosipõõsas? Või on naistele tuhatoosi suudlemine kuidagi loomuomasem? Miks küll suitsetamist meeste puhul normaalsemaks peetakse?
Mulle ei meeldi suitsetamine üldse, mitte ühelgi juhul, mitte kellegi poolt. Suitsu käes hoidev või ilmekalt suitsu järele haisev inimene kaotab minu jaoks suurema osa oma väärtusest soost olenemata. Tema sugu ei ole sugugi enam oluline - ma lihtsalt ei taha temaga suhelda. Ja kui ma ei taha inimesega suhelda, siis ei tule ta ju minu jaoks kõne alla kui potentsiaalne partner - asi, mis näikse naisi vastassoo puhul enim huvitavat.
Ei tule kõne alla ka kui potentsiaalne sõber - asi, mille jaoks inimene ei pea vastassoost olema teps mitte. Ma ehk ei saa sinna midagi parata, et mõni mu kolleeg, kutsutud torumees, tellija või ülemus suitsetab, aga ma välistan sellised inimesed oma sõpruskonna hulgast ja jätan suhted üksnes ametlikule pinnale. Ma ei saa midagi parata ka tänaval, bussipeatustes ja kaubakeskuste uste ees suitsetajate tossuterrori vastu, aga ma võin enamasti nendest üsna kiiresti eemalduda, kui ka juhus mind nendega kokku viib. Ning kindlasti ei palkaks ma oma last hoidma inimest, kel küljes reetlikud suitsetajatunnused. Suitsetamine on eriti mõttetu tegevus, mis kahjuks kahjustab suitsetaja kõrval ka teisi inimesi ja ma ei soosi tahtlikku lollust mitte mingil moel.
Lisaks tahan öelda järgmist: suitsetav naine ei ole suitsetavast mehest kuidagi eriliselt jõledam, need mõlemad on ühevõrra jõledad. Samamoodi ei ole ennast täis joomine naise puhul kuidagi hirmsam kui mehe puhul, mõlemal puhul on inimene eksinud omaenda heaolu, mõistuse kui ka looduse vastu ja lisaks saavutanud vaid kaheldava väärtusega naudingu üsna suurte piinade (pohmelli) hinnaga.
Ma ei pea siinkohal silmas väikest tervislikku napsi - võtan ise ka heameelega mõnikord klaasi veini või õlut, vastavalt olukorrale ja vajadusele, ma pean silmas ennast padutäis joomist, nii, et inimene enam oma tegude eest ei vastuta. Ma pean silmas klaasi orjusesse jäämist. Ühtviisi jõle on see nii meeste kui naiste juures. Sama kehtib nii ropendamise, kaklemise, tarbetu julmutsemise kui ka raha peale mängimise kohta. Need kõik on tegevused, mis tegija elukvaliteeti ei paranda, vaid halvemaks teevad ka paljude teiste elud - see on raiskamine. Elu raiskamine.
Vahet pole, kas mehed või naised, elu raiskamine on kuritegu elu vastu ja seda ma oma silma all ei salli. Ent üht asja olen tähele pannud - ennast päris põhja joonud inimeste, paadialuste hulgas on mehi märksa rohkem kui naisi. Nagu ütles üks tuttav: "Naisparmudel on hea elu. Iga naisparmu kohta tuleb neli meesparmu. Normaalsetel naistel on palju raskem, iga normaalse mehe kohta on hulk normaalseid naisi konkureerimas". Mida see ütleb meeste ja naiste ja joomise kohta?
