Mida sa siin seisad, kui suhkrut ei osta?!

Eestit on tabanud viimasel nädalal tõeline suhkrupaanika. Kui veel veidi aega tagasi rääkisid kõik lumest, siis nüüd on kuumimaks kõneaineks suhkur. Arvasin, et mind see paanika ei mõjuta, aga eneselegi märkamatult tõmmati mindki „suhkrurallisse“.

Esmaspäeval pärast trenni läksin Tartu Konsumisse süüa ostma. Hakkasin just riiulilt riisipakki haarama, kui üks pensionär mulle oma ostukäruga otsa sõitis. Selle asemel, et vabandada hüüdis ta „Mida sa seisad siin ees, kui sa suhkrut ei osta“ ja tormas edasi.

Teisipäeva hommikul helistas mulle vanaema ja küsis, kas ma saan teda autoga poodi viia - tal on plaanis suuremad sisseostud teha. Poes rääkis vanaema, et tal on väga kaval plaan. Kuna suhkrut saab osta üks inimene viis pakki korraga, siis ostab tema viis pakki ja mina viis.

Plaan nägi ette, et seejärel viime kompsud autosse ja teeme ühe samasuguse osturingi veel. Kui meil oli 20 pakki suhkrut tagaistmele asetatud, naeratas vanaema ülirõõmsalt ja hõiskas “korras, nüüd võivad minu poolest hinda tõsta!“

Õhtul abikaasaga poes käies naeris too, et kas suhkrut ka ostame. Siis tundus kogu lugu juba ka mulle väga koomilisena. Mida siis järgmiseks varuma hakatakse?