Ettevõtja kriitika presidendiralli ajal toimuvate poliitvangerduste kohta tabas otse kümnesse: enamik fraktsioone näeb süsteemis probleemi
"Riigikogu ülesanne on valida meie riigile parim president. Mitte selline, kelle kohta arvatakse, et tema valimisel "midagi hullu ei juhtu". See kirjeldab Neivelti sõnul otsustajate suhtumist juhtide valikusse, antud juhul Eesti Vabariigi presidendi valikusse.
Sotsid: erakonda ei saa süüdistada parima kandidaadi taha joondumises
Peatselt presidendiralliteemat erakonna juhtkonna ning riigikogu fraktsiooniga ühise laua taha arutama asuvad sotsiaaldemokraadid leiavad, et erakonda ei saa süüdistada selles, et erakonnas ollakse veendumusel, et nende kandidaat ongi parim. Toomata välja konkreetseid näiteid nenditakse, et Neivelti kriitika pole alusetu.
Erakonna peasekretäri Kristen Kanariku arvates on Indrek Neivelti kriitika õigustatud, kuivõrd kõikide parlamendierakondade puhul ei ole edasipüüdlikkust sobiva ühise kandidaadi leidmiseks näha. "Hetkel ei pruugi tõesti kõik esitatud kandidaadid olla üles seatud eesmärgiga, et parimat kandidaati leida, vaid võivad olla esitatud üksnes selleks, et endale või erakonnale head nime välja teenida. Samas ei saa erakondadelt võtta õigust esitada enda poolt kõige paremaks kandidaadiks peetavat isikut - see on osa demokraatiast," lisas Kanarik.
Neivelti viite osas Kalle Muuli väljaütlemistele, justkui valitaks riigile presidenti kandidaatide hulgast, kelle puhul kehtib põhimõte "mitte midagi ei juhtu, kui üks neist valitakse presidendiks", lisab Kanarik, et kindlasti ei esinda ühe rahvasaadiku seisukoht raadioeetris kogu riigikogu ega ka riigikogu enamuse suhtumist presidendi valikusse.
"Ei saa erakondi selles süüdistada, et nad arvadki, et nende kandidaat on kõige parem," sõnas riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt, ja lisas, et nüüd, kus presidendivalimised on ukse ees, on mõttetu hakata kritiseerima süsteemi. "Iseenesest või mingil hetkel seda analüüsima hakata, aga hetkel on number üks ülesanne president ära valida," täpsustas Anvelt.
Vabaerakond: poliitvangerdused valijameestekogust Toompeale?
Indrek Neivelti kriitikaga riigikogulaste aadressil nõustub riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas, kuid usub, et suurte otsuste eel on võimalik riigikogulastel üksmeel leida.
"Vabaerakond on kogu aeg lähtunud põhimõttest, et vaja on parimat presidenti Eestile. Sestap oleme loobunud mõne oma erakonna liikme ülesseadmisest, kuigi väärikaid isikuid ju oleks ja päris paljud erakonnakaaslased on Vabaerakonna oma kandidaati soovinud," lisas Ammas. Kaheksaliikmeline riigikogu fraktsioon on astunud ühte paati IRL-iga, toetades presidendikandidaadina Allar Jõksi.
Kuigi Vabaerakonna esindaja loodab parlamendisaadikute riigimehelikkusele, eelistab ta isiklikult presidendivalimist valijameestekogus, kuid ka siin kardetakse poliitvangerdusi. "Presidendi valimine pole tehing," rõhutas Ammas. "Et valijamehed mõtlevad teisiti, kui paadunud politikaanid, sellest on vist aru saadud ka parteikontorites. Miks muidu sosistatakse Toompea koridorides, et valimised valijameeste kogus keeratakse meelega nässu ja valimised tulevad Toompeale tagasi. See oleks erakordselt küüniline ja näotu," tõi Ammas välja.
IRL: 68 häält riigikogus on saanud vaid praegune president Ilves
Praegune valimiskord näeb ette, et riigikogus presidendi valimiseks peab üks kandidaat saama 2/3 saadikute häältest ehk teda toetavad toetama vähemalt 68 saadikut. "See on väga kõrge lävend, mida on riigikogus raske saavutada ka siis, kui suudetakse leida kompromisskandidaat," tõi välja Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja ja riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt, lisades, et selline kompromiss ei rahulda paratamatult kõiki osapooli ning kui vaadata presidendivalimiste ajalugu, siis üle 2/3 häältest kogunud seni ainult Toomas Hendrik Ilves 2011.aasta valimistel .
Tõsi, ka Lennart Meri valiti samuti riigikogus presidendiks, kuid sel hetkel ei kehtinud veel 2/3 nõue. "Kui presidendi valimiseks oleks madalam vajalik hääle arv, näiteks koosseisu enamus, oleks ka lihtsam leida kandidaati, kel on piisav toetus," nentis Nutt. Olukorras, kus Jõksile on avaldanud toetuse kaks parlamendierakonda (IRL, Vabaerakond) ning Reformierakonnal on koguni kolm võimalikku presidendikandidaati, tundub ühiskandidaadi leidmine pea võimatu. "Kehtiva kõrge künnise tõttu aga pole tingimata õige otsida erakondade võimetust leida ühiskandidaati, vaid kehtivad reeglid ei vasta lihtsalt tegelikele võimalustele," sõnas Nutt. Et suure tõenäosusega läheb presidendivalimine valijameeste kogusse, tõi välja varasemas usutluses välja ka sotsiaaldemokraat Andres Anvelt.
Poliitiliste valikute puhul võib Nuti sõnul osutuda paratamatuks, et valitakse see, kellel on kõige suurem toetus, kandepind või kelle suhtes on kõige lihtsam kokku leppida. ""Parima" väljaselgitamine enne, kui president on end juba oma ametis tõestanud, ei olegi enamasti võimalik," lisas Nutt.
Keskerakond: oravapartei ei ole võimeline läbirääkimisi pidama
Keskerakond on aastaid rääkinud sellest, et riigipea valimise õigus tuleks anda rahvale ehk seadustada presidendi otsevalimised. Ka Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps on lubanud, et presidendiks saades algatab ta vastava seadusmuudatuse. "Seega on Keskerakond omapoolseid lahendusi presidendivalimiste korra muutmiseks välja pakkunud ja kuna viie aasta pärast on haldusreformi tulemusena omavalitsuste esindajate osakaal valimiskogus märkimisväärselt vähenenud, jääbki üle minna otsevalimise süsteemile," kirjeldas riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.
"Rääkides aga konkreetselt tänasest situatsioonist, siis on selge, et Reformierakonna suutmatus valida välja üks konkreetne kandidaat, on löönud kogu presidendiralli pea peale. Tuletan meelde, et Keskerakonna fraktsioon riigikogus oli esimene fraktsioon, kes hakkas erinevate kandidaatidega kohtuma ning ühisosa otsima. Meie jaoks on loomulik, et me püüame leida teistega konsensust, sest ühe partei häältest siinkohal ei piisa. Probleem ongi aga selles, et oravapartei ei ole võimeline läbirääkimisi pidama. Eeldatakse vaid, et koalitsioonipartnerid joonduvad esimese käsu peale nende kandidaadi seljataha. Mida saab oodata väiksematelt partneritelt, seda ei tasu eeldada opositsioonilt. Ilma opositsiooni kaasamata aga riigikogus presidendi valimiseks vajalikku 68 häält pole. See ongi tänase situatsiooni tekitanud," selgitas Simson Keskerakonna seisukohti.
EKRE: lahenduseks on otsevalimised
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme Jaak Madisoni sõnul juhib Indrek Neivelt tähelepanu õigele probleemile, mille lahenduseks oleks presidendi otsevalimised, nagu on näiteks põhjanaabritel soomlastel. "Nii kaua, kui presidendi valimine on antud erakondade kätte riigikogus, on paratamatu, et sellega kaasneb ka parteipoliitika. Midagi pole teha, erakondadel on erinev arusaam sellest, milline on riigile parim president. Maailmavaated on erinevad, valijad on erinevad," nentis Madison.
Konservatiivne Rahvaerakond riigikogu kokkulepetes ehk nende sõnul "lehmakauplemises" ei osale ning on veendumusel, et suure tõenäosusega presidenti parlamendis ära ei valita. Mart Helme kandidatuur esitatakse valijameeste kogus. "Valimiskogu, kus osalevad valijamehed kohalikest omavalitsustest, on kaugel sellest, et esindada kogu rahva tahet, aga see on siiski mõnevõrra demokraatlikum kui presidendivalimine riigikogus," sõnas Madison.
Reformierakond: Kriitilised seisukohad on osa ideaali otsingust
"See mõte – riigikogu ülesanne on valida meie riigile parim president – ühtib meiegi eesmärgiga. Riigikogu peab täitma oma põhiseaduslikku kohustust, erakonnapoliitilisteks mängudeks pole siin kohta. Ühiskandidaadis kokku leppimine eeldab laia toetust ja erakondade koostöösoovi. Reformierakonnal on see tahe olemas," sõnas Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus.
Tiiduse sõnul kumab presidendivalimiste eelsest protsessist avalikkuses ja meedias läbi inimlik soov leida Eestile ideaalne ja täiuslik president. "Ideaali otsingud iseenesest ei ole kunagi lihtsad, kuid need aitavad maailma jälle natuke paremaks muuta. Kriitilised seisukohavõtud on osa sellest otsingust," tõi Tiidus välja.
Eesti Vabariigi põhiseadus on väga täpselt sätestanud presidendi valimise käigu. Põhiseaduse kirjutajad nägid juba ette, et see ei ole lihtne ülesanne ega teostu ühekorraga. Seetõttu toimub valimisprotsess vajadusel mitmes etapis, esialgu riigikogus ja seejärel vajadusel valijameeste kogus. "On veel kolmas võimalus tulla tagasi riigikogusse. Seda praktikat ei ole siiski Eestis vaja läinud," sõnas Tiidus.
Tiidus tuletab meelde, et põhiseaduse kommenteeritud väljaandes öeldakse, et üldiselt toetati Põhiseaduse Assamblees seisukohta, et riigipeal peab olema piiratud poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon ning ta on vahekohtunik, s.o võimude tasakaalustaja roll. "Presidendil on ühiskonda ühendav, riigivõimu stabiilsust kindlustav ja põhiseaduslikke institutsioone tasakaalustav funktsioon. Milline kandidaat tulevikus seda rolli kõige paremini välja kannaks, eks selle üle ju käibki praegu arutelu. On väga inimlik, et see diskussioon muutub emotsionaalseks ja meie temperamendile isegi harjumatult kirglikuks. See on väga hea," ütles Tiidus kokkuvõtteks.
Valimiste esimene voor toimub 29. augustil.
