Kuidas võib Siim Kallasest saada president ehk mida Keskerakond saaks küsida, et suunata hääled võidukalt Reformierakonnale?

Hetkel näib, et riigikogus on presidendivalimisteks toetajad koos Mailis Repsil ja Siim Kallasel. Tõsi, viimane peab kodusel hääletusel seljatama Urmas Paeti, kuid see näib tänast tähtede seisu vaadates ka reaalne.

Palju intrigeerivam on aga küsimus: mis on hind, et Keskerakond annaks riigikogu voorus hääled Repsi asemel Kallasele.

Keskerakonna häälteta ei ole võimalik parlamendis riigipead valida. Samas saavad kõik ka aru, et Repsist ei saa vabariigi presidenti. Et vajalikud hääled jõuaks Kallase taha, on reformierakondlased viidanud: Keskerakond peab oskama nüüd küsida.

1) Kuigi Reformierakond on igal sammul öelnud, et valitsusliit pole presidendivalimistel kauplemisobjekt ja mitmed Reformierakonna liidrid isegi ei taha saada parteikaaslasest riigipead, oleks kindlaim võimalus Kallase presidendiks vormistamisel lubadus teha uus võimuliit Keskerakonna ja IRLiga. SDE väljajätmiseks pole põhjuseid vaja kaugelt otsida - iga nende liidri Jevgeni Ossinovski sõnavõtt on otse või kaudselt suunatud Reformierakonna vastu. Mure(nemine) võib aga tekkida Edgar Savisaare rolli ümber. Kuni ta on formaalselt Keskerakonna liider, võib ta olla põhjuseks, et uus valitsusliit peab veel ootama.

2) Kesk- ja Reformierakonna koalitsioon Tallinnas. See on juba mitu nädalat teravalt päevakorral, aga asjaosalised ei suuda kuidagi kokku leppida, kuidas Savisaarest ka selle kombinatsiooni juures lahti saada. Olles küll minetanud igasuguse poliitilise mõju, on ta juriidiliselt veel Tallinna linnapea ja tema kohtuskäimise visadust arvestades ei saa ta varjuga jätta arvestamata. Küll on aga lihtne pärast järgmisi kohalikke valimisi teha Reformiga võimuliit, seda isegi juhul, kui venekeelsed keskerakondlased peaks tegema uue erakonna.

3) Küllap oli õigus kunagi Mart Laaril, kui ta ütles, et poliitikud ei mõtle üle kolme käigu ette, vaatamata ajakirjanduse vastupidistele oletustele. Aga kindlasti on õhus võimalus kokkuleppele, et Kesk- ja Reformierakond teevad uue võimuliidu näiteks aasta pärast, valmistudes uuteks riigikogu valimisteks. Reformierakonnale on partnerite vahetamine teada-tuntud käitumine.

4) Keskerakonnal on kahtlemata hea positsioon tänu Repsi likviidsetele häältele suruda läbi mõni neile oluline seadusemuudatus - olgu see siis omavalitsuste rahastamine või lausa sammuke maksusüsteemi astmelisuse poole arendamine.

5) Kindlasti oleks võimalik Kesk- ja Reformierakonnal mitmes omavalitsuses võimuliidud luua, aga enne haldusreformi oleks see asjatu mässamine.