Kaju nentis, et vene valija on valimistel enamasti passiivsem kui eestlane. 2009. ja 2013. aasta kohalikel valimistel oli valimisaktiivsus kõrgem, sest üleval oli väga terav konflikt.

2007. aastal oli pronkssõduri äraviimine tekitanud terava konflikti rahvuste vahel ning seejärel sai riigi tasemel opositsioonis olnud Keskerakond teha väga agressiivset ja teravat kampaaniat, öeldes, et Toompea eesti rahvuslased tahavad venelastelt kõik ära võtta. Praegu seda enam ei ole.

Kaju seletas, et valijate väljatoomiseks on vaja tekitada neis kõigepealt hirmu ja ärevust ja seejärel nad õnnetuse ärahoidmiseks mobiliseerida ja tuua valimiskastide juurde. Seekord on Keskerakond võimul ka riigis ning taolise mobiliseerimise jaoks polnud ei põhjust ega võimalust.

Vene valijate madalamale aktiivsusele viitab ka see, et valimisaktiivsus on peale Tallinna langenud eriti just Ida-Virumaal, see pole üleriigiline nähtus.

Kaju ei uskunud, et Edgar Savisaare valimisliit tekitas venekeelsetes inimestes nii suurt segadust, et paljud otsustasid valima mitte minna. "Keskerakonna ja EKRE valijate lojaalsus on teistest kõrgem, nemad naljalt ei murdu," arvas Kaju.

Mingi hulga hääli Savisaare valimisliit saab, aga võrreldes sellega, mida arvati veel pool aastat tagasi või isegi suvel, saab see valimisliit Kaju hinnangul halva tulemuse.

Keskerakond on tema hinnangul teel, et olla nii Tallinnas kui riigis võimul veel 10-15 aastat. Valijad on uue Keskerakonna juhtkonna omaks võtnud, tugevad vene poliitikud võtavad rohkem hääli kui Savisaar ja erakond on parketikõlbulik.

Venekeelsete inimeste valimisaktiivsuse languse mõju kompenseerib see, kui valimistel läheb Tallinnas näiteks üheksa protsenti hääli nimekirjadele, mis sisse ei saa. 2019. aastal läheb Keskerakond aga uuesti peaministri koha järele.