Tudengi analüüs: valimistel kandideerib palju keskhariduseta inimesi
Homme toimuvatel valimistel kandideerib kokku 11807 inimest ning neist on 503 põhiharidusega ja 28 algharidusega. Kandideerimiseks peab kandidaat vastama seaduses sätestatud kandideerimisõiguse nõutele ning haridustase pole üks nendest. Näiteks teoorias võib vallavanemaks saada kandidaat, kes on kirjaoskamatu.
Seadusega lubatud
Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuhi Janek Lutsu sõnul pole kandideerimiseks kindlat haridustaset vaja. “Haridus ei ole kandideerimiseks nõutav tingimus ning pole isegi põhiseadusega vastuolus,” ütles Luts Allikule. Ta lisas, et kandidaati saab valimisnimekirjast kõrvaldada juhul, kui kohus tuvastab, et kandidaadi kirjalik süümevanne ei vasta tõele ehk isik on sooritanud riigivastase teo.
Endise vabariigi valimiskomisjoni esimehe Heiki Sibula sõnul on igal inimesel põhiseaduslik õigus valimistel kandideerida ja valijal valida see kandidaat, kes on talle meelepärane, on ta doktor või algharitud inimene. “Loomulikult, mida kõrgem on haridus, seda paremad eeldused on kandidaadil, selles ei ole küsimustki,” ütles Sibul. Ta lisas, et teinekord on kandidaadi haridustee pooleli jäänud ning selle asemel on hoopis suur elukogemus, mis aitab inimesel edukalt kommunaalpoliitikat ellu viia.
Negatiivne sõnum ühiskonnale
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõu Rein Toomla sõnul oleks loomulikult hea kandidaadi kõrgem haridus, kuna volikogu töö eeldab paratamatult laiemat intelligentsust ja valdkondade mõistmist. “Suur hulk madala haridustasemega kandidaate annab ühiskonnale negatiivse sõnumi, et ei olegi vaja õppida,” ütles Toomla. Ta lisas, et keskhariduseta kandidaadid kandideerivad, kuna nad on ilmselt oma tegevusega saavutanud mingit sorti usalduseväärsuse oma erakonnas ja ringkonnas. Toomla sõnul ongi valimiste puhul olulisim usaldus, sest mida rohkem kandidaati usaldatakse, seda rohkem ta hääli saab.
Alko1000 kaupluse algharidusega juht Einar Visnapuu, kes kandideerib Võru linnas, arvas, et kandidaadi kõrgem haridustase pole pigem vajalik. “Kandideerimine on ikka rohkem persooni põhine ning vaevalt kõrgelt haritud inimesed oskavad omavalitsusi tunduvalt paremini juhtida kui väiksema haridusega inimesed,” ütles Visnapuu.
Kõige rohkem keskhariduseta kandidaate on Keskerakonnas (148 kandidaati) ning neile järgnevad EKRE (70 kandidaati) ja Reformierakond (45 kandidaati).
