Ekspertide saates rääkisid nendel teemadel Praxise juht Tarmo Jüristo, riigivalitsemise ekspert Külli Taro, Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud Tõnis Saarts ja ERR-i ajakirjanik Anvar Samost.

Saarts tõdes, et kohalikud valimised saavad oluliseks või isegi saatuslikuks mitme erakonna jaoks. "Kui IRL ei tule Tallinnas ja Tartus üle valimiskünnise, siis ma kardan, et selle erakonna lagunemine võib olla vältimatu, leidis politoloog.

Valimislubadustest rääkides tõdes Jüristo, et ilma populismita valimisi ei võida, meeldib see või mitte. "See on seda tüüpi poliitilisse süsteemi sisse kootud. Kui on küsimus sellest, et lubada teede kordategemist, haiglakohti juurde, lasteaiakohti juurde, koolide remonte jne, siis see ongi, mida kohalikelt poliitikutelt oodatakse, ja siin ei ole midagi imelikku, et neid asju teha lubatakse. Lubaduste puhul tuleks silmas pidada seda, et reeglina kipuvad suuremates omavalitsustes tulema koalitsioonid, kus tuleb teha kokkuleppeid ja kompromisse nende antud lubaduste raames. Sellel hetkel, kui neid lubadusi antakse, ei ole seda piirangud ega kammitsat, aga hiljem praktilises poliitikas see tuleb ja seda tuleb arvesse võtta, selgitas Jüristo.

Taro usub, et poliitikute lubadustega on valijad ammu harjunud. "Igaühe sisetunne on kõige parem mõõdupuu. Kuna tegemist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega, siis tuletan meelde, et me räägime kohalikest küsimustest. Siin on üleriiklikke teemasid, mis ei ole kohaliku omavalitsuse volikogu otsustada, ja teiseks me ei vali linnapeasid, me valime volikogu liikmeid. Informatsiooni segasust on päris palju," märkis Taro.

Samost märkis, et saabuvate valimiste juures on uus asi see, et kuigi riigikogu liikmed on ka varem kandideerinud kohalike volikogude valimistel, siis nüüd on see seadustatud ja keegi ei pea enam riigikogu liikme või volikogu liikme kohast loobuma.

Ühtlasi vaidles ta Tarole vastu, leides, et kui me kohalikel valimistel räägime suurtest asjadest, mis ei ole päris kohalikud teemad nagu näiteks ränne, siis seda võib ka mõista, kuna palju riigikogu ja valitsuse liikmeid kandideerib. "Selles mõttes võib neid valimisi vaadelda ka kui riigikogu valimiste vahelist hinnangu andmist praegusele riigikogu koosseisule, uue mandaadi küsimist või selle andmist valijate poolt. Selles osas mina kindlasti ei heidaks poliitikutele, erakondadele ja valimisliitudele ette, kui nad võtavad selle valimiskampaania käigus üles teemasid, mis päris otseselt kommunaalpoliitikasse ei kuulu," sõnas Samost.

Saartsi hinnangul tuleb meil poliitikutest ka aru saada. "Poliitikutel on vaja mobiliseerida valijaid valima. Sa ei saa igavate kommunaalteemadega valijaid valima ja sa pead teisi teemasid sisse tooma. Kui see on mõistlikus koguses, on see õige."

Loe saates kõlanud olulisemaid mõtteid Delfi blogist!

"Foorumis" antakse nõu valijatele
"Foorum" on lõppenud. Aitäh jälgimast!
https://twitter.com/silverpik/status/907664527394820098
https://twitter.com/lehoverk/status/907664373249961984
Taro: Lubadusteks võiks vaadata ka kaugemale. Vahel ongi mõistlik, et mõnda lubadust ei täideta, sest on tulnud paremad ideed, tehnoloogia on arenenud jne.
https://twitter.com/LaksMajor/status/907663621752270848
https://twitter.com/ObiJanKenobi91/status/907663773854560256
https://twitter.com/kkrahv/status/907663971100057600
Samost: Suures pildis on valijad ja ajakirjandus eelmiste valimiste lubadustega kursis. Valijal on väga raske opereerida, kuna meil on koalitsioonivalitsus, mistõttu osa lubadusi ei saa seepärast täita, ja kuna meie poliitiline eliit on piiratud.
https://twitter.com/aikidokadi/status/907662854043705344
https://twitter.com/laiapea/status/907662845755756544
https://twitter.com/aikidokadi/status/907662637068103680
Saarts: Kohalikud valimised saavad oluliseks või isegi saatuslikuks mitme erakonna jaoks. Kui IRL ei tule Tallinnas ja Tartus üle valimiskünnise, siis ma kardan, et selle erakonna lagunemine võib olla vältimatu. Kuidas valija reageerib Vabaerakonna poliitikale, et nad erakonnana ei kandideeri? Reformierakonna puhul on küsimus, kuidas neil sisemine tervis on.
Samost: Valijad hakkavad välistama ja mõtlema, kes midagi viimasel ajal halba öelda. See on Reformierakonna plaan mitte silma paista reljeefsete sõnumitega. IRL on edukas Tallinnast eemal, kus neil on palju tugevaid kohalikke poliitikaid. Brändi toetus võib Tallinnas ja Tartus valusalt tagasi tulla.
Milline võiks olla suur pilt Tallinnas? Jüristo: Reformierakond teeb Tallinnas hea tulemuse, Keskerakonnast ei oska arvata, IRL teeb traditsiooniliselt parema tulemuse kui reiting, sotsidel on tavaliselt vastupidi läinud.
https://twitter.com/GreenVapsik/status/907661650727141376
Saarts: Minu arvates on selle vastandumise juures kõige huvitavam see, kuidas käituvad teised erakonnad. Nad on vait. See on tüüpiliselt idaeuroopalik. Ida-Euroopa paremäärmuslikud parteid paistavadki sellega välja, et tihtipeale teised poliitilised jõud käsitlevad neid kui täiesti legitiimseid partnereid, isegi võib-olla tulevasi koalitsioonipartnereid. Nii on olnud Slovakkias, paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Paremäärmuslikud jõud on täiesti aktsepteeritavad ja Eestis samamoodi näib, et kuna ainult sotsid vastanduvad ja teised erakonnad on vait, siis teised annavad sõnumi, et see, mida EKRE räägib, on täiesti okei, täiesti lubatav meie poliitilises ruumis. Samost: Mulle tundub, et see võrdlus on Ida-Euroopa suhtes ebaõiglane. See olukord, kus populistlik paremäärmuslik erakond on valitsuses, on Soome lahe põhjakaldal. Teine näide on Rootsist võtta, kus Rootsi Demokraatide boikott kõikide teiste peavooluerakondade poolt on viinud katkematule selle erakonna toetuse kasvule. Ma ei ole kindel, kas need strateegiad - ühest küljest mahavaikimine ja teisest küljest terav vastandumine - kumbki väga mõistlikud on. Eesti tingimustes ma arvan, et kui pärast eelmise aasta presidendivalimiste kriisi käigus kõik erakonnad jooksid EKREga koostööd otsima, ei tasu kellelgi moraalset majakat mägnida. Saarts: Lääne-Euroopa mudel on olnud see, et pigem neid paremäärmuslikku erakondi boikotitakse, aga Ida-Euroopas pigem näeme seda, et neid võetakse koalitsiooni. Kuigi siin on erinevaid mudeleid ja praktikaid olnud.
Samost: Kui Reformierakonna ja Keskerakonna vastandumine andis mõlemale poolele hääli ja koondas neid toetajaid ja toimis motivaatorina, siis antud juhul mulle tundub, et sotsiaaldemokraatidele on sellest EKREga pidevast tüli otsimisest ainult kahju ja see, keda see toidab, kes ei suuda õnne uskuda, kui järjekordselt Jevgeni Ossinovski või kes iganes sotsidest midagi kriitilist ütleb, et see on EKRE. Kui vaadata erakondade toetusreitinguid, siis see kipub toitma ainutl EKREt, sest muidu ei oleks neil kellegagi avalikult vaielda. EKRE on erakond, kes põhineb teravale tülile, vastandumisele, sellisele konfliktile. Sotsidel ilmselgelt ei ole maailmavaatelisi, programmilisi või väärtuselisi aluseid, millega seda konflikti õigustada. Jüristo: Ma sellega ei ole päris nõus. Ma arvan, et sotsidel need alused on täiesti olemas, et seda konflikti õigustada, ja on olemas ka täiesti arvestatav hulk valijaid, kelle poolt ka see tellimus selliseks vastandumiseks on olemas. Ma olen samas nõus ka sellega, et EKRE võtab sellest vastandumisest palju pikema liu välja. Et nad saavad ühe paagitäiega mitu korda sõita.
Kas sotsiaaldemokraatide ja EKRE vastandumine on teadlikult kopeeritud mudel omaaegsest Keskerakonna ja Reformierakonna vastandumisest? Kas sotside ja EKRE vastuseis toidavad teineteist? Jüristo: Ma usun, et see ei olegi Reformierakonna ja Keskerakonna kopeerimine. Reformierakonna ja Keskerakonna vastandumine ei olnud ka mingisugune vastandumine, mis sellel hetkel välja mõeldi, vaid see on põhimõtteliselt seda tüüpi olukordadesse sisseehitatud kood, et kus selleks, et jagada valijaid sikkudeks ja lammasteks, sul on vaja tekitada mingisugune vastandus, on vaja põrkumist. See on see, mis mobiliseerib valijaid, see on see, mis annab neile põhjuse kalduda ühele või teisele poole, mitte see, et nad võrdlevad pikki programme. Sellepärast ma arvangi, et see on asi, mis jääb alatiseks.
Sõõrumaa ja Mõisa motivatsioonist keegi eriti rääkida ei soovi. Taro mainis jälle, et huvitav on see, et liit deklareeris kohe alguses, et nad küll kandideerivad, kuid vastutavaid positsioone võtta ei soovi.
Saarts: Savisaare Valimisliidu häältesaagi kohta ma prognoosi ei teeks, kuid ei saa päris kindel olla, et liit üle künnise saab. See, kui edukas on see valimisliit, väga paljuski määrab ära selle, mis hakkab Keskerakonnas edasi toimuma. Piltlikult öeldes: kas tänased Keskerakonna juhid saavad selle kivi, mille nimi on Edgar Savisaar enda kaelast ära või see kivi on seal edasi ja võib neid isegi põhja vedada.
Samost: Ma olen kõrvalt vaadanud Savisaare juhtumit kui erakonnademokraatia õppetundi. Keskerakond on olnud sisuliselt enne eelmise aasta novembrit täiesti muutumatu. Inimesed küll vahetusid, kuid erakond oli selline nagu Savisaar tahtis. Nüüd peab erakond saavutama sama tulemuse, mis eelmistel valimistel, samas ise muutuda selliseks nagu Savisaare ajal.
https://twitter.com/ARaudlam/status/907659067866406913
Arutelu jõudis Edgar Savisaareni.
Saarts: Need piirid on täiesti teised, vanad jõujooned on kadunud, mistõttu on pilt täiesti erinev.
Taro: Pärnu linn on üks markantsemaid näiteid pärast haldusreformi, kuidas suur omavalitsus toimuma hakkab, kui näiteks Tõstamaa elanikel on hoopis teised mured kui Pärnu linna elanikel.
https://twitter.com/LaksMajor/status/907658792401346561
https://twitter.com/laiapea/status/907658667545292800
https://twitter.com/silverpik/status/907658549093965824
https://twitter.com/LaksMajor/status/907657895466164225
https://twitter.com/populizst/status/907657632210669568
Jüristo: Ma kahtlustan, et ei ole olemas ka sellist homogeenset kooslust nagu Kadrioru inimeste huvid. Seal on vanuselised ja rahvuselised huvid, mis tulevad mängu.
Taro: Nendel valimistel lubatakse mitte loobuda tasuta teenustest ja pakkuda tasuta asju juurde. Võiks mõelda ka korralduse muutmisele. Minule pakkus Tallinna linn lasteaiakohta Haaberstisse, kuigi ise elan kesklinnas. Ma keeldusin ummikute toetamisest. Aga ma saan aru perekondadest, kes on sundseisus.
Samost: Reformierakond tuli väga varakult eestikeelse haridusega välja. Aga ei Reformierakond ega ka teised parteid pole seda arendanud. Samal ajal tegeleme sellega, mida teeb Olga Ivanova.
Saarts: Kui mõtleme eelmistele valimistele, siis kas oli uusi värskeid ideid peale Krossi kampaania?
Saarts: Kohalikel valimistel on keeruline leida keskset küsimust, sest see võid erineda ka ühes linnas.
Taro: Ma otsiks kandideerijatelt ideid teisest laadist. Näiteks et ei ehitata ainult uusi teid, vaid et kuidas teistmoodi liikuda saaks. Ehk uusi ideid võiks rohkem olla.
Jüristo: See on ka refrään, et pole kellegi poolt hääletada. See suuresti sõltub sellest küsimusest, et mismoodi inimene seda enda jaoks mõtestab, kuidas ta valima läheb. Kas ta mõtleb, et see inimene on ideaalne tema kokkuvõte või välistab ebameeldivaid külgi. Aga mõeldakse ka nii, et kui leiad enda jaoks toredate vaadetega inimese, kuid näed, et on sotsaaldemokraat, siis sotse küll ei vali.
https://twitter.com/MargoKoppel/status/907656470577258496
https://twitter.com/freeedddddd/status/907656573027340288
https://twitter.com/TaaviSimson/status/907656620053876737
https://twitter.com/LaksMajor/status/907656584909783040
https://twitter.com/kkrahv/status/907656715419734016
Taro: See suhtumine, et pole kedagi valida, tuleneb sellest, et pole kõnetavat ideed. Mina Tallinna elanikuna ka seda ei näe. Ma tahaks öelda, et me valime esinduskogu. Need inimesed hakkavad teid mõjutavaid otsuseid langetama. Aga kogulik ruum - ehitusload, teed tänavad, planeeringud, kas ma saan autoga liikuda, lasteaiajärjekorrad, kas ma lapsevankriga saan liikuda - kõnetavad meid lähedalt. Et kas need inimesed esindavad minu huve? Mina olen enda jaoks selgeks mõelnud, et hääletan selle inimese poolt, kes siin reaalselt elab või vähemalt liigub. Ta peab jõudma ummikutes tööle, suutma oma prügist lahti saada jne.
Saarts: vaidleks vastu, on erinevaid ideid.
Saarts: Tallinna kodanikule nii palju valimisliite ja erakondi pole ammu olnud. Samost: Tallinna palett on üheülbaline ja korduv. Nende valimiste ajal pöördus meie poole üks murelik lugeja, kes on valimiste ajal välismaal, kuid ei saa sedelit e-valimiste teel rikkuda. See näitab, et on probleem, et kedagi pole valida. Erakondadel pole eristuvaid ideid.
Samost Artur Talviku juhtumist, kus tal on autol valimisreklaam, kuigi välireklaam on keelatud: Keegi oskab ikka leida leidliku tee, kuidas valimisreklaami teha.
https://twitter.com/Mariasfarm/status/907654200267603968
https://twitter.com/laiapea/status/907654723397931009
https://twitter.com/LaksMajor/status/907655140613742594
Jüristo: Ma ei ole kohanud kedagi, kes arvaks, et koolid peaksid olema kuidagi poliitikavabad. Küsimus on selles, et kui keegi kasutab oma positsiooni kampaanias ära.
Saarts: Erakonnad kombivad piire, kuna on uus valijarühm tekkinud valimisea langetamisega. Vaadatakse, kuidas reageerib ajakirjandus ja valimisvalvurid.
Jüristo: Seekord on noorte valimised ja kuigi sealt pole võimalik pikka kõrt tõmmata, siis ikkagi on küsitav, mida peaks koolijuht koolis rääkima.
Jüristo: See on konkreetne Ernitsa ja vanainimeste kaasus oli ka üks teema, mis valimiste valvurite teemadest läbi käis.
Samost: Suhteliselt mõttetu on Sultsi teemat lahendama hakata. Ma teeks sellise paralleeli, et kui Tiit Riisalol ja Eerik-Niiles Krossil oleks olnud mõte linnahall värviga katta, siis nad oleks selle ära teinud. Aga nüüd kasutati selle jaoks avalikku raha.
https://twitter.com/laiapea/status/907653659789611009
https://twitter.com/LaksMajor/status/907653816799068160
https://twitter.com/kkrahv/status/905128621219741696
https://twitter.com/laiapea/status/907651491904806913
Anvar Samost: Ma arvan, et Eesti suurim välisreklaam jääb linnahalli seinale. See näitab seda, et kui jabur see valimisreklaami keeld 40 päeva enne valimisi on jabur.
Samost: Väga vähestel õnnestub seda usutavalt teha.
https://twitter.com/TaaviSimson/status/907652717782487041
https://twitter.com/KadriBarr/status/907653114383257601
https://twitter.com/aikidokadi/status/907653351650807808
Saarts: Kui lubadused varjutavad kohalikud teemad ära, siis on probleem.
Jüristo: Ühel hetkel võib kampaania võidurelvastumiseks, nagu oli Eerik-Niiles Krossi kampaania ajal. Teised hakkasid seda järele tegema. Näiteks Valdo Randpere paljaste rindade teema.
Taro: Oluline on valijale meelde jääda, pildis olla. Siin on fantaasia lai.
Jüristo: Iseenesest ei ole see vale, kui kutsuda valijaid osalema. Aga minu silmis ei tohiks kampaania taanduda kahelauselistele sõnumitele.
Saarts: Meil tuleb poliitikutest ka aru saada. Poliitikutel on vaja mobiliseerida valijaid valima. Sa ei saa igavate kommunaalteemadega valijaid valima ja sa pead teisi teemasid sisse tooma. Kui see on mõistlikus koguses, on see õige.
Taro: KOV valimistel on lubatud kandideerida ka vene rahvusest inimestel, kes tahavad rääkida ka kodakondsusest, keelepoliitikast jne, kuna nad teistel valimistel rääkida ei saa.
Jüristo: Tõenäoliselt on ka populismilatt muutunud, mida peetakse aktsepteeritavaks. Seda seoses Donald Trumpiga.
Saarts valimisea langetamisest: Valijarühm ei ole nii suur, et see väga palju mõjutama hakkaks.
Taro: Seda võib nimetada ka demokraatlikuks diskussiooniks, aga küsimus on lubadustest, mida KOV raames lahendada ei saa. Meil on uued valimisringkonnad, suuremad omavalitsused, me täpselt veel ei tea, millised saavad olla omavalitsuste ülesanded, milline on rahastusmudel. Ehk me oleme olukorras, kus me veel täpselt korralduslikku süsteemi kohta ei tea. Ka valimisiga on langetatud 16 eluaastani.
Samost: Uus asi nende valimiste juures antud juhul on see, et kuigi riigikogu liikmed on ka varem kandideerinud kohalike volikogude valimistel, siis nüüd on see seadustatud ja keegi ei pea enam riigikogu liikme või volikogu liikme kohast loobuma. Ma vaidleksin Küllile pisut vastu, et kui me kohalikel valimistel räägime asjadest, mis ei ole päris kohalikud teemad, vaid rändeteemad vms suured teemad, siis seda võib ka mõista, kuna palju riigikogu liikmeid kandideerib, terve hulk valitsuse liikmeid kandideerib, kelle puhul see kahemõtteline olukord on alles, ja selles mõttes võib neid valimisi vaadelda ka kui riigikogu valimiste vahelist hinnangu andmist praegusele riigikogu koosseisule, uue mandaadi küsimist või selle andmist valijate poolt. Selles osas mina kindlasti ei heidaks poliitikutele, erakondadele ja valimisliitudele ette, kui nad võtavad selle valimiskampaania käigus üles teemasid, mis päris otseselt kommunaalpoliitikasse ei kuulu.
Anvar Samost: Ma ei ole näinud reklaamide puhul midagi tavapiiridest väljaspool olevat. Kampaania on olnud väga loid ja kui vaadata valimisnimekirju, siis ka sealt, kui jätta Keskerakonnast eraldunud valimisliit kõrvale, siis seal suuri üllatusi pole.
Tõnis Saarts: Olen nõus, et see kampaania on alanud suhteliselt loiult. Minu jaoks on populism seotud loosungiga, et anname võimu rahvale tagasi. Seda on viljelenud ainult EKRE ja seda on väga vähe.
Tarmo Jüristo: Ma nõustun, et ilma populismita valimisi ei võida, meeldib see või mitte. See on seda tüüpi poliitilisse süsteemi sisse kootud. Kui on küsimus sellest, et lubada teede kordategemist, haiglakohti juurde, lasteaiakohti juurde, koolide remonte jne, siis see ongi, mida kohalikelt poliitikutelt oodatakse, ja siin ei ole midagi imelikku, et neid asju teha lubatakse. Lubaduste puhul tuleks silmas pidada seda, et reeglina kipuvad suuremates omavalitsustes tulema koalitsioonid, kus tuleb teha kokkuleppeid ja kompromisse nende antud lubaduste raames. Sellel hetkel, kui neid lubadusi antakse, ei ole seda piirangut ega kammitsat, aga hiljem, praktilises poliitikas see tuleb ja seda tuleb arvesse võtta.
Külli Taro: Ma usun, et poliitikute lubadustega on valijad ammu harjunud. Igaühe sisetunne on kõige parem mõõdupuu. Kuna tegemist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega, siis tuletan meelde, et me räägime kohalikest küsimustest. Siin on üleriiklikke teemasid, mis ei ole kohaliku omavalitsuse volikogu otsustada, ja teiseks me ei vali linnapeasid, me valime volikogu liikmeid. Informatsiooni segasust on päris palju.
https://twitter.com/LaksMajor/status/907649224573116416
"Foorum" algas!
"Foorum" küsib ekspertidelt, mida valimislubaduste puhul tähele panna, kas ilma populismita on võimalik valimisi võita ja kuidas ikkagi teha vahet kohalike ja üleriigiliste teemade vahel? Ekspertide saates räägivad nendel põnevatel teemadel Tarmo Jüristo, Külli Taro, Tõnis Saarts ja Anvar Samost.
Tänaõhtune "Foorum" üritab seekord olla teejuhiks valijatele ja stuudios on poliitikute asemel poliitika asjatundjad.