Laneman oli ka üks 34 eru- ja reservkaitseväelasest, kes kutsusid eelmisel sügisel valimiskogu liikmeid valima presidendiks EKRE kandidaati Mart Helmet.

Laneman alustas teenistust Eesti kaitseväes esimese kaitseväe üksuse - Kaitsejõudude Peastaabi staabikompanii ülemana 1991. aastal. Muuhulgas võttis see üksus Lanemani juhtimisel okupatsioonivõimude käest üle allveelaeva Lembitu, vahendab kaitseväe kodulehekülg.

Brigaadikindral Alar Laneman on esimese Eesti ohvitserina lõpetanud õpingud Londoni Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis. Aastatel 1998 kuni 2001 aastal õppis Laneman Rootsi Kuningriigi Sõjaväeakadeemias. Varem on Alar Laneman lõpetanud Tallinna Kõrgema Ehitusvägede Poliitsõjakooli.

Aastatel 1992-94 teenis Laneman Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ülema ametikohal. 1994. aastal sai temast esimene Eesti kaitseväe välisoperatsioonidel osalemiseks mõeldud üksuse Rahuvalve Üksikkompanii ülem. Aastatel 1995 kuni 1998 oli ta Eesti, Läti ja Leedu ühise elukutselise üksuse Balti Pataljon esimene ülem.

2001- 2002. aastani oli Laneman maaväe staabi ülem, 2002 kuni 2007 Kaitsejõudude Peastaabi ülem.

Brigaadikindrali auastme andis vabariigi president Alar Lanemanile 2005. aastal.

Alates 1. jaanuarist 2009 koondati kaitseväe operatiivülema ametikoht, mida pidas Alar Laneman. Peale koha koondamist pakuti Lanemanile võimalust jätkata madalamal ametikohal, ent mees keeldus ja arvati reservi.

Vabariigi presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel on brigaadikindral Alar Lanemani teeneid Eesti riigikaitse ülesehitamisel hinnanud Kotkaristi III ja IV klassi teenetemärkidega.