Olgu öeldud, et Lucine (30) abikaasa Ašot Arakelian sündis küll Tallinnas, kuid pere läks kohe seejärel elama Gruusia pealinna Tbilisi. Ometi said kaks armeenia juurtega noort kokku Eestis. Nende perre kuuluvad pereema Lucine, pereisa Ašot (36), pojad Arman (3 a 7 k) ja Anri (4 k) ning Lucine ema Karina.

Huvitav on seegi, et Lucine ja Ašot isegi õppisid koos ühes koolis, kuid teed ristusid alles täiskasvanueas. Vaid pärast mõnda kuud tutvust palus Ašot tema tüdruksõbra kätt. See juhtus üsna romantilisel moel. Nimelt oli Lucinel juba enne Ašotiga tutvumist plaanis sõbrannaga Kreekasse reisile minna. Vahepeal olid aga noored tutvunud ja Ašot ilmselt sügavalt armunud. Lucinel jõudis reis kätte ja kaunis Kreeka ootas avastamist. Ašot lendas sinna aga järele ja kosis teda seal — mis muud oligi Lucinel öelda kui JAH. Sügavad tunded olid vastastikused. Nüüdseks on nad õnnelikult koos olnud seitse aastat.

Mardi tänav 6 asuva korteri interjöör.
ev 100, Lucine, grusiin
ev 100, Lucine, grusiin

Neutraalsus ja värvid käsikäes

Tegusa perekonna kodu asub kesklinnas mugavuse pärast, sest elutempo on kiire. Peres on üks auto, sest Lucine leiab, et rohkem pole vaja. Kohtumisele saab jalgsi väga kiiresti, pealegi pole siis muret parkimise pärast. Asub ju suurem osa klientidest-partneritest kesklinnas. Töögraafik on Lucinel väga tihe, iga kümme minutit on täis planeeritud. Pole aega isegi rahulikult diivanil istuda, sest kogu aeg on töömõtted peas. Isegi puhkusel olles on raske puhata — hakkab igav.

ev 100, Lucine, grusiin
ev 100, Lucine, grusiin

Nii on ka kogu elamine pigem praktilise loomuga ja tehtud valikud on hoolikalt läbi mõeldud. Jällegi on siin abiks olnud kogemus. Nimelt oli nende eelmine kodu pisem ja värvivalik oli seal pigem tume. Elamine oli täidetud pruunide ja beežikate toonidega. Praegune kodu on suurem ja avaram, aga ka toonid on teadlikult valitud heledamad. Seinad on valged just sellepärast, et koju tulles saaks puhata nii silm, meel kui ka hing. Pruunikas või beežikas seinavärv võib olla väga väsitav.
ev 100, Lucine, grusiin

Lapsepõlvekodus Jerevanis oli neil pigem klassikaline kodu armeenia elemenditega. Näiteks mõnes toas oli vaip seinal, elutoas täitsid seinu aga ilusasti maalid.

See kõik aga ei tähenda, et värvid praegusest suurest elamisest puuduvad. Vaibad, maalid, raamatud, mälestusesemed… Need on ju kõige olulisemad värvid — need on elust enesest. Mälestused, mõtted, tundmused… Ka sellepärast on nende kodus kõik valge ja neutraalne, et täita seinad värvidega. Pärast humanitaargümnaasiumi lõpetamist tahtis noor neiu minna õppima Kunstiakadeemiasse, aga ettevalmistuskursustel sai ta aru, et see pole ikka päris see, mida ta tahaks teha kogu ülejäänud elu. Tekkis hoopis tunne, et peaks teadma, kuidas teha äri — see kulub ju alati marjaks ära!

Mardi tänav 6 asuva korteri interjöör.

Maalimine on senini üks Lucine kirgi. Teda on väga palju inspireerinud Armeenia maalikunstnik Martiros Sarjan, lapsepõlves Lucine isegi kopeeris teda. Kunstniku looming avaldas noorele tüdrukule niivõrd suurt mõju, et Lucine ei karda ka ise molberti ette astuda ja pintslil „voolata” lasta.

Mardi tänav 6 asuva korteri interjöör.

Õpingud ja äratundmine

Tee viis Lucine Riiga turundust õppima. Neli aastat töötas ta õpingute kõrvalt teenindajana. See oli tema otsus juba varem, et kui välismaale õppima läheb, siis peab ka ise raha teenima ja hakkama saama. Viimasel kursusel kutsusid tuttavad teda prêt-à-porter kauplusesse. See oli tol ajal ikka väga õnnelik juhus — töötada elegantses moebutiigis. Talle anti poes eneseharimiseks hunnikute viisi lugemist, et kurssi viia end moemaailmas toimuvaga. Müüjaid käidi koolitamas ka moepealinnast Pariisist — tuntud moeloojate butiikide esindajad käisid õpetamas, kuidas müüa.

Granaatõun on Armeenias viljakuse sümbol.

Mardi tänav 6 asuva korteri interjöör.

Seejärel tuli aastane praktikaaeg, mis möödus Šveitsis. Kuna Lucinel seal väga palju tuttavaid ega sõpru polnud, siis jäi üle päris palju vaba aega. Nii tekkiski huvi tol ajal üsna uudse nähtuse, blogimise vastu. Ta kuulis, et kõik räägivad sellest, ja hakkas ise juurde uurima, sest see tundus nii salapärane.

Kodu on kõige alus

Oma blogiga alustas ta aastal 2010, nii saab tänavu kaheksa aastat esimesest blogipostitusest. Kui Lucine mõtleb tagasi tollele ajale, siis ajab see teda naerma. Vahel harva sirvib ta oma blogi ja on põnev vaadata, kuidas on ajas muutunud tema ise ja tema blogi. Tema sisemaailm. Põhiteemaks on blogis ikka mood ja stilistika, killuke ka muidugi kodu. Blogi on noore naise jaoks nagu päevik. Koolipõlves pidas ta aktiivselt päevikut. Üks sai täis kirjutatud ja kohe võttis ette uued tühjad lehed. Õnneks on päevikud kõik on siiani alles. Lucine ütleb naerdes, et äkki annab ta pensionärina raamatu välja.

Mardi tänav 6 asuva korteri interjöör.
ev 100, Lucine, grusiin

Pärast Šveitsi tuli Lucine kodumaale tagasi ja asus tööle turundusjuhina. Üsna kohe sai selgeks, et ilma eesti keeleta hakkama ei saa. Lapsepõlv ja kooliaeg möödus venekeelses keskkonnas, Lätis õppis ta läti keelt, Šveitsis praktikal olles tudeeris prantsuse keelt, kodustega suhtles vene või armeenia keeles. Õnneks tuli eesti keel tänu aktiivsele tööelule ja praktikale ruttu tagasi. Võib öelda, et praeguseks on Lucinel isegi rohkem eestlastest kui venelastest tuttavaid-sõpru.

Mardi tänav 6 asuva korteri interjöör.

Noore naisena on ta jõudnud palju: õppida, töötada, kolida, kogeda. Kui peaks nüüd veel kolima, siis uude koju võtaks kaasa kindlasti fotod, maalid ja raamatud, muu saab ju osta. Ja eks iga uus kodu tuleb uue eluetapiga ning inimenegi on siis juba mõnes mõttes muutunud. Samuti eelistused.

Köögilaual on Lucine tädi valmistatud armeeniapärased küpsetised. Kodu perenaine ise veedab aga köögis vähe aega. Pigem on see tema ema pärusmaa. Muidugi oskab Lucine ise ka kõiki Armeenia traditsioonilisi roogasid valmistada, kuid jätab selle siiski ema hoolde. Ema nende juures elamine on väga positiivne. Nii saab näiteks ära jagada laste hoidmised. Paika on pandud graafik, kes millal lastega saab olla. Ašot on IT ärianalüütik, ema Karina peab ilusalonge. Kuna peres on alles hiljuti ilmavalgust näinud teine laps, siis ei viida ka vanemat last lasteaeda — et hoiduda haigustest. Lucine naudib oma kodus lastetuba! Seal on alati midagi teha: mängida lapsega, vaadata, kuidas laps mängib, kasvõi mänguasju kokku panna. See on rahustav ja inspireeriv!

ev 100, Lucine, grusiin
Lucine ema, vanaema ja vennaga

Mitu põlvkonda koos

Eri põlvkondade koos elamine on armeenlaste hulgas üsna tavaline. Juured on üldse armeenlasele väga tähtsad. Alati peab mäletama ja arvestama, kes sa oled ja kust tuled. On tähtis osata öelda ka lastele, kes nad on. Lucine on valmis joonistanud ka sugupuu seitsme põlvkonnaga ja võib öelda, et see on vägagi võimas. Sugulasi jagub tal mitmele poole maailmas. Mitmed on käinud ka Eestis külas ja neile väga meeldib siin.

ev 100, Lucine, grusiin

Eestis elavad armeenlased peavad pühi Tallinas asuvas pisikeses kirikus, seal toimib ka pühapäevakool armeenia keele õppimiseks. Salme kultuurikeskuses peetakse laste jõulupidusid. Kogukonna asjade eest hoolitseb Eesti Armeenia Ühing.

Mardi tänav 6 asuva korteri interjöör.

Lucine on väga mitmekülgne ja tegus noor naine. Täiskasvanuna õppis ta Disaini ja Kunsti erakoolis moedisaineriks. 2016. aastal kommenteeris ta muuseas ETV+ otse-eetris presidendi vastuvõtule saabujate riietust. Selgi aastal ootab see auväärne ülesanne teda ees. Seejuures ütleb ta, et peab oskama kritiseerida või sõna võtta, olgu teema mis tahes. Praegu on Lucinel käsil põnev projekt. Nimelt leidis ta, et e-riigis tuleb teha ka e-asju. Nii on valminud tema käe all e-pood HAY-HAY, mis koondab eri rahvusest disainereid, eeskätt leiab sealt armeenia disainiga tegelejad. On tore neid laiale ilmale tutvustada.

Kuigi elutempo on kiire, on perega ühiselt veedetud aeg seda armsam. Lucine sõnul teeb kodust kodu hing ja tahe veeta seal aega pereliikmetega.