Sel 26 aasta tagusel päeval oli ikka väga halb ilm. Peeter Piigerti naisel algasid sünnitusvalud, aga kiirabi ei soostunud Ageri külla sõitma. „Mul ei jäänud muud üle, kui naine ise traktoriga meditsiinipunkti viia. Jaan sündis naaberkülade Seidla ja Ahula vahel traktoris K-700, naabrimees aitas lapse ilmale tuua,” meenutab hallipäine Peeter (65) lapse sündi.

Pojale pandi nimi Peetri isa Jaani järgi. Nüüd ehitab noor Jaan Hoogaste talu nullist üles – 1996. aastal põles maja maha ja pere kolis Türile korterisse. „See oli esialgu ikka päris suur löök,” tunnistab Peeter. Tulekahjus hävis kogu talumaja ja läks kaduma ka pere ajalugu, fotod jms. Peale selle tassisid metallivargad talu tehnikapargi laiali.
Peeter (vasakul) pani pojale nime oma isa Jaani järgi.

1990-ndad oli paljudes talumajapidamistes katkestuste kümnend. Kolhoosisüsteemi lagunedes varises senine maaelu kokku. Piigertite kodukülas Ageris meenutavad seda lagunevad kolhoosihooned, kus Peetergi omal ajal töötas. Nüüd on endisest kolhoosikompleksist üürile võetud vana lagunenud viljakuivati, mis talvel on remonditöökoda ja lõikuse ajal hoidla. Vilja seal kuivatada ei saa, sest metallivargad tegid sellegi tühjaks.

Nullist on raske alustada

„Alustasime talu taastamist 2011. aastal,” meenutab noorperemees Jaan. „Seitse aastat tagasi ei olnud siin peale kõrvalhoone nelja seina, metsa ja lageda maa mitte midagi. Hakkasime taaskasutusmaterjalidega maja renoveerima ja panime 0,2 hektarile kartuli maha. Nullist on raske alustada, kui sul pole rohkem kui kaks jalga ja kätt – ei raha ega toetajaid,” tunnistab Jaan, keda korteris elamine ei rahuldanud. „See koht oli mul hinges.”

Jaani vanaisa Jaan kasvatas talus Eesti ajal vilja, kartulit ja loomi ning valiti 1935. aastal maakonna parimate talunike sekka. Neilt talumaadelt on leitud palju tolleaegseid traktorijuppe, atru ja rattaid, mis annavad tunnistust, et talu oli jõukas. See inspireerib noort Jaani, kellel on ambitsioonikad plaanid ja indu kuhjaga rohkem kui raha.

"Iga päev, kui ärkan, olen nagu hunt, kes läheb jahti pidama."

„Mu unistused on suured. Iga päev, kui ärkan, olen nagu hunt, kes läheb jahti pidama. Töötan selle nimel, et saaksin ennast ise ära majandada. Talul on põllumaad 10 hektarit, aga koostöös naaberküla talupidaja Meeri Metsoga kasvatame kultuurtaimi kokku 40 hektaril,” sõnab Jaan. Tal on ühispidamisel ka 41-pealine lüpsikari. „Lüpsiloom vajab sööta, mina tahan teravilja kasvatada. Meeriga koostööd tehes ja maid vahetades saame mõlemad oma maad heasse agrotehnilisse seisukorda viia, kasvatada toitaineväärtust ja saagikust. Kui saaksime sellisele koostööle üle Eesti suurema hoo sisse, oleks võib-olla ka teistel noortel rohkem julgust maale tulla,” utsitab Jaan noori põllupidajaks hakkama.

Suurema põlluharimise alles mullu ette võtnud noortalupidaja arvestas, et hooaja teravilja, peamiselt kaerakasvatuse käive oli ligi 10 000 eurot, tuues kasumit 3000 eurot. „Selle investeerisin kohe põhivarasse ja ostsin kombaini,” märgib Jaan. Rohusööda ja kanepi kasvatuselt saadi aga 18 000 eurot kahjumit, mille aitas katta PRIA-lt saadud 40 000 euro suurune toetus. „Kanepit ei saanud põllult õigel ajal kätte, kombain ei suutnud seda ilma tõttu üles võtta – nii niiske oli.”
Miljööpilt talust

Jaani plaan oli kanep müüa loomatoidu ja kanepiõli tootmiseks. Saanuks kanepi põllult kätte, oleks Jaani arvestuste järgi saanud selle eest 2200 eurot tonni pealt, sest taim oli kõrgema kvaliteediga. „Ma väga ei kurvasta, sest kanepi tugev sammasjuurestik kobestas hästi mullapinda. Aga nüüd vahetan selle ikkagi tatra vastu välja – selle mõju mullastikule on veel parem.” Kevadel kavatseb Jaan maha külvata 30 hektarit kaera, 10 hektarit suvinisu ja 10 hektarit tatart.

Unistus 400 hektarist

Hoogaste talu noorperemees Jaan mõtleb suurelt: tema unistus on põllumaad harida kokku 400 hektaril. „Siis suudaksin ise end ära elatada. Kõige suurem probleem on maapuudus ja ega keegi seda ise sulle pakkuma ei tule. Aga kui iga päev õiget põllumehe asja ajada, usaldatakse sind rohkem ja võetakse tõsiselt. Mida noorem ja värskem sa ärimaastikul oled, seda keerulisem on end tõestada,” arutleb Jaan. Ta mainib, et viieaastase rendilepingu hind võib ulatuda 30–170 euroni hektarilt, keskmine hind on 55–65 eurot.

Jaani sõnul mõjutab maa kättesaadavust ka eurotoetuste maksmine. „Paljud maaomanikud võtavad ise toetused pealt ära ja lihtsalt niidavad või rendivad tavatootjatele, kes kasutavad seal näiteks glüfosaate. Aga mulle meeldib, kui maaomanikele läheb korda, mida nende põllul tehakse.” Jaan on mahepõllunduse eestvedaja ega puista põllumaadele ühtegi kemikaali.

Mahe põllutoodang pole ainult keskkonnasäästlik, vaid ka tulus.

Mahe põllutoodang pole ainult keskkonnasäästlik, vaid ka tulus. Piigert sai mullu mahekaera tonni eest 310 eurot, samal ajal oli tavakaera hind keskmiselt 140 eurot. „Ega hea asi ei ole odav, see maksabki,” rõhutab Jaan, kes oli oma töö üle eriti uhke siis, kui laborist tulid kaera ülihead analüüsid.

Jaan tunnistab, et ei ole lihtne isaga kahekesi talu mittemillegi eest üles ehitada. „Aga raskused viivad edasi. Lõpuks leiad omale inimesed, tekib kogukond ja mentorid, kellega asju koos teha ja läbi arutada. Lahkarvamusi on alati, see on hea. Lõpuks tulebki täpne lahendus.” Naaberküla Meeriga tehtava koostöö kõrval on Jaan palju õppinud ka naabertalus töötades. „Üks asi on kool ja teooria, aga naabertalus saan oma teadmisi praktikas katsetada. Nüüdseks olen jõudnud välja töökoja juhataja kohale. Õpin seal iga päev. Eks see on raske ja väsitav, aga pole hullu!”

Jaan võlub oma üüratu noorusliku optimismi ja pealehakkamisega. „Noorena pead õppima, kuidas asju teise külje alt vaadata. Tuleb olla egoist, aga teistega kogu aeg arvestada. Mida raskemalt asjad tulevad, seda parem on. Siis näed võimalusi, mida paljud ei näe,” usub ta.

Teadmistepagasit tuleb kogu aeg täiendada

Kui Jaan otsustas kohe pärast täisealiseks saamist vanaisa talumaadele naasta, viis ta paberid Järvamaa kutsehariduskeskusse taimekasvatuse erialale. „31. augustil ütlesin isale, et ma lähen homme kooli. Nüüdseks olen seal käinud üle nelja aasta ja lõpetanud taimekasvatuse neljanda taseme,” ütleb säravate silmadega Jaan.

Kõigest päev enne intervjuud käis Jaan Tartus mahepõllumajanduse konverentsil. „Oli väga huvitav ja sisukas päev! Homme lähen Sagadi mõisa Lääne-Virumaale heintaimi õppima ja reedel sertifitseeritud seemnete kasutamist õppima. Teadmistepagasit tuleb kogu aeg täiendada, ilma ei saa!” Jaan teab, et oma põldudel toidutootmise üks vundamendikive on mullaproovide kvaliteet. „Neist lähtub kõik! Nende järgi vaatame, mida kuhu külvata ja kui palju lubjata.”