"Ida-Euroopa puhul on selge, et see oli skeptiline tagasilöök Euroopa Liidu osas," sõnas Lobjakas. "Euroopa Liiduga ei seostata erilisi lootusi ja on mõistetud, et elu muutvat raha või valget laeva sealt ei tule."

Selle kinnituseks on näiteks Slovakkia 13-protsendiline valimisaktiivsus.

Eestis osales valimistel 36,4 protsenti elektoraadist. Lobjaka sõnul on see madal ja murettekitav on madal osavõtuprotsent just sellepärast, et võrreldes eelmiste valimistega on valimistel osalejate arv langenud.

Lobjaka sõnul näitab see tegematajätmist. Madala osalusprotsendi pani ta kandidaatide süüks. Lobjakas tõdes, et ehkki valimisdabatt oli lõpuks päris hea ja läks lõpuks käima, ei osanud kandidaadi väikeste eranditega ikkagi Euroopa Liidu teemadele elu anda.

Lobjaka sõnul paistis debattides heast küljest silma Marju Lauristin ja grotesksel kombel ka Mart Helme. „Ansip ja Kelam rääkisid küll faktoloogiliselt korrektset ja informeeritud jutu, kuid kontakt Eesti reaalsusega jäi kuulaja enda leida,“ ütles Lobjaks valimisdebattidele tagasi mõeldes.

Suurriikides võitsid äärmuslikud parteid

Euroopa Parlamendi 751 kohast sai 214 Euroopa Rahvapartei ja 189 sotsiaaldemokraadid. Lobjakas oli kindel, et need kaks lepivad omavahel kokku ka koalitsiooni moodustamises. Ka eelmisel korral saavutati kokkulepe tingimusel, et ühe partei poolt oli president 2,5 ning teise poolt 2,5 aastat.

Lobjakas möönis, et see pole hea praktika, kuid antud hetkel pole ka muidu valikuid, sest koostöö äärmuslike fraktsioonidega on keeruline.

Näiteks Prantsusmaal ja Suurbritannias võitsid esimest korda ajaloos erakonnad, mis pole kunagi võitnud ja millel on äärmuslikud, isegi Euroopa Liitu lammutavad programmid. Lobjaka sõnul on need kohalikud ilmingud üldisest Euroopa kriisist.

Eestist valitud kuuest kandidaadist kolm (Reformierakonnast Andrus Ansip ja Kaja Kallas ning Yana Toom Keskerakonnast) kuuluvad Euroopa Parlamendi suuruselt kolmandasse liberaalide fraktsiooni (ALDE) ja võib juhtuda, et neid koalitsiooni ei kaasata.

Kõige suuremad eeldused ennast Euroopas kuuldavaks teha on Lobjaka sõnul Marju Lauristinil.

Esimene tuleproov värskelt valitud parlamendi koostööle antakse juba homme õhtul kui Brüsselis algab Euroopa valitsusjuhtide kohtumine, kus asutakse otsima Euroopa Komisjonile järgmist presidenti.

Lobjaka sõnul ongi komisjoni esimehe valimine poliitiliselt hästi oluline, kus koostöövõimet tuleb näidata nii liikmesriikide juhtidel ja Euroopa Parlamendil.