ETV teledebatt oli korraga rõõmustav ja kurvastav. Algus oli uimane. Kui keegi esimesest küsimusest koos üksmeelselt tühjade vastustega edasi vaatas, väärivad kõik tubliduseordenit.

Edasi läks järjest paremaks ja saatejuhid seisid justkui palavusest tüüne klassi ees, kus kolm “õpilast” rääkisid asjast ja said ühtlasi aru, mis ainetund käib, ning mis veel parem, oskasid ning suutsid küsimustele vastata (Kelam, Lauristin, Ansip) ja ülejäänud kobasid, olgem ausad, kas lihtsalt segaduses või kõplasid hoopis teisel põllul.

Helme saab küll krapsakusepunktid, ent rääkis ta elevusega emakeeletunnis jalgpallimatšist, kordagi emakeeleni jõudmata. Risti vastupidiselt tuleb tunnistada, et Keskerakonna esimees ei jaksanud püsti seista ja vajas pidevat turgutust. Inimlikult loodame kiiret paranemist, ent paraku nõuab poliitika vähemalt veidigi jõudu poliitikat teha.

Oli populismist tiineid momente, näiteks Lauristinil nõue, et kõik EL riigid peavad ühtmoodi majanduskasvust osa saama. Mille peale Kelam meenutas, et Eestis vajame sotsiaalprobleemidele uusi, senisest võimsamaid lahendusi, millele tuleb saada EL poolt toetus, tõsta tuleb tööviljakust ja tegeleda ka ainult siseriiklike lahendustega.

Õudne oli vaadata, kuidas pärast Savisaare ajalehes “Stolitsa” tüütuseni korratud “Eestil on kõik tohutult halvasti” peale tervitasid seda sedastust ülirõõmsate nägudega keskerakondlasd, homeeriliselt plaksutades.

No ja siis kõige kuumemas EL teemas teatab Savisaar, et see (muutunud globaalpoliitilises olukorras julgeoleku tugevdamine) pole üldse Euroopa teema... Appi! Järgnes taas Stolitsast tuttav jutt, et vene gaasi hind tõuseb, kui EL Venemaale sanktsiooone teeb. Kelam tegi seepeale debati kõige õnnestunuima revanši, näidates veenvalt ja faktidele toetudes, et ving ja hala teemal, et midagi ei suuda teha, on täielik jama, ning et Eesti inimestest sõltub Euroopa Parlamendis väga palju, kui nad jõuavad kahte suuremasse perekonda ehk Euroopa Rahvaparteisse (IRL kandidaat) või sotside hulka (sotsiaaldemokraadid), sama lihtsa tõe kordasid üle ka Lauristin ning ekspertide laud.

Uus julgeolekuolukord ja Eesti saadikute vastutus – seda kõige olulisemat tõstsidki kilbile ainult Kelam ja Lauristin. Meie jaoks kõie olulisemas küsimuses suutsid üle lati hüpata vaid kaks. Mittekokkusattumusena on need kaks ka kõige võimsamate EP poliitiliste perekondade liiget, kelle vahel valides teeb valija igal juhul õige valiku – IRL või sotside nimekirjast.

Tavaliselt väga tugev Ansip püüdis siin seksikas olla, loetledes lisaks liftis nähtud prouadele oma teisigi tuttavaid, aga see jäi nõrgaks. Olen näinud Ansipit palju tugevamalt esinemas. No ja NATO ja EL pole ka üks ning seesama, eks ole.

Debatt näitas tõepoolest, et Ukraina kriis, sellega kaasa tulnud geopoliitika tajumine ning lõunasuunal kummitavad uued ohud sunnivad juba sel aastal Euroopa Liitu oma plaane paremini ja senisest avarama pilguga tegema, nagu on rõhutanud ka Eesti suursaadik EL juures. Ja inimesed valivad – kas räägime jõuliselt, suurelt ja kogenult kaasa või kibestume pimedas nurgas.