Aivar Sõerd: Venemaa vastas USA sanktsioonidele pretsedenditu sammuga
Eelmisel nädalal tuligi välja seadus, millega luuakse Venemaa Rahvuslik Arveldussüsteem. See võib lõpetada globaalselt sisuliselt monopoolset seisundit omava Visa ja Mastercard´i domineeriva positsiooni Venemaa turul. Siinkohal on aga täiesti arusaamatu, kuidas siseriiklik maksesüsteem hakkab haakuma ülejäänud maailma maksesüsteemidega.
Selleks, et Venemaa pangakaardid toimiksid mujal maailmas ja et välismaalased saaksid Venemaal oma pangakaardiga tehinguid teha, on ikkagi vaja lepinguid mujal maailmas monopoolset seisundit omavate Visa ja Mastercard kaardimaksesüsteemidega. Muide, hiljuti andis Visa juht Charlie Scharf teada, et ta ei osale mais toimuval Peterburi majandusfoorumil...
Kas Visa ja Mastercard lahkuvad Venemaa turult?
Vastuvõetud seadus on finantsmaailmas pretsedenditu - välismaised maksesüsteemid peavad deponeerima Venemaa keskpangas summa, mis võrdub antud maksesüsteemi kogu Venemaa turu kahe päeva maksete käibega. Visa näitel ületab see summa nende Venemaa turu aastakasumit mitmekordselt, muutes sellega küsitavaks nende tegevuse jätkumise sealsel turul.
Lisaks kohustuslikule deposiidile kehtestatakse ka trahv juhuks kui maksesüsteem ühepoolselt katkestab teenuste osutamise, ehk nii nagu märtsis Rossija pangaga juhtus. Trahvi suurus on 10% deposiidist iga päeva eest, mil maksed ei toimu. 2016. aasta juulist peavad Visa ja Mastercard looma Venemaa sisesed arvelduskeskused.
Juhul kui Visa ja Mastercard peaksid Venemaa turult lahkuma, mõjutaks see kliente ulatuslikult, sest löögi alla satub 217 miljonit kaarti, mida on rohkem kui Venemaal elanikke. Ilmselt hõlmab see number ka Vene pankadega lepingulises suhtes olevate välisriikide pankade kliente.
Ülemaailmsete maksesüsteemide eemaletõrjumine on aga ettearvamatu mõjuga. Ilmselt üritavad USA krediidihiiud kuidagi Vene võimudega kokku leppida ja mingeid lahendusi leida. Aga igal juhul muutub nende tegevus Vene turul keeruliseks ja kindlasti tõstab see ka kliendile ülekanduvaid teenustasusid.
Vastuvõetud seadus kindlustab küll makseteenuste katkestuste vastu sanktsioonide alla sattuvad Vene pangad, aga tekitab uut ja ettearvamata ulatusega ebakindlust Venemaa turu suhtes.
Euroopa Keskpank ongi juba teada andnud, et raha väljavool Venemaalt on neli korda suurem sellest numbrist, millest Venemaa võimud on ametlikult teatanud. Venemaa on pidanud loobuma ka laenuraha kaasamisest võlakirjaturgudelt, pärast seda kui ebasoodsate tingimuste tõttu on tänavu juba ära jäänud seitse võlakirjaemissiooni.
