Eva Koffile meeldivad segajateta ruumid
Tema esimene romaan „Sinine mägi“, mille keskmes on kolme noore naise lood 20. sajandi eri kümnenditel, pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel teise koha. Sama romaani eest pärjati Koff 18. augustil Alatskivil Liivi muuseumis toimunud kirjandusfestivalil Eesti Lugeja 2018. aasta kirjaniku tiitliga.
VESI
Vihm, kraanivesi, jõgi, raba, meri, ookean, allikas, Värska, looteveekott. Tilgana, nirinana, vahuna, veemölluna, peegelsiledana, imbuvana, mulksuvana, jahutavana. Inimese ümber ja sees. Eluohtlik stiihia. Teravuste leevendaja. Puhkus.
Igas vanuses. Väsitajad ja toitjad. Võtjad. Andjad.
SEGAJATETA RUUMID
See on, kui satud Saarele, „saad üle“, näiteks paadiga Vilsandile. Või mööda maanteed Rupsi külla, Liivi juurde. Korraga on aega. Õhku, valgust. Taevas on kõrge, pea kohal tiirutavad pääsukesed. Laua ümber, pangal, rehe all istuvad inimesed, keegi ütleb midagi, küsib midagi, teine vastab, mõtleb kaasa, edasi. See on selline ruum, siin on see võimalik. Mõttel saab lasta sündida, vaidlusel kesta, rahus. Ritsikate saatel, sõbralikult, suviselt. Otsused saab lükata sügisele, ja kuidas neid langetadagi, kui kellelgi ei ole tõemonopoli ses soojas suves, kus mättad on mustikaid täis ja ämblik mugib mõnuga võrku jäänud sääski.
Mis saaks olla põhjamaalasele võõramat kui linn, kus päike on seniidis ja majade seinu katavad kulunud kahhelplaadid, maurilikult maalitud kirjud vigurid peal? Meetrilaiused tänavad, trepid, grillil särisevad sardiinid, sinine jõgi, päikeseudu. Mälestus. Tõmme. Viuh! ja kohal.
KÜLAS RIIULIST HAARATUD RAAMAT
Täiesti suvaline, juhuslik. Avad lehekülje 57, või 234, vahet ei ole. Loed. Lõigu, mitte rohkem. Tekst on hea, kõneleb sinuga. Kohe, siin ja praegu. Aga kellest-millest räägib see raamat? Ei tea. Seeme juba idaneb…
KEEL
Voolav, mahlakas, terav, hüplik, lõbus. Olgu või Pjotr Aleškovski „Kala“ Veronika Einbergi tõlkes: „Kuupaistesel ööl tõuseb säga pinnale: limane selg läigib hõbedases valguses, oma sisemusest sihukese puraka välja lükanud vesi toob kuuldavale kahetsusohkele sarnaneva heli.“ Keel nagu kala vees.