Kadriorg 300

Pühapäeval, 22. juulil tähistab Kadriorg oma 300. juubelisünnipäeva. Kas Kadrioru pargi ja lossi aastapäeval tuleb minna ajas tagasi või edasi? Selle üle arutleb Priit Hõbemägi.

22. juulil 1718 „oli valitseja oma linnataguses majas, mõõtis kohta lossi vundamendile ning pargile, mille jaoks oli Peterburist kaasa võetud arhitekt Michetti“. /--/ Nii algab Kadrioru lugu. Kadrioru loss ja park on üldse üks suur arhitektuuriline ja pargiehituslik ime, hoolimata sellest, et need oma looja Peeter I surma tõttu viimistlemata jäid. Loss aga on väljapaistvaim ehitis, mis 18. sajandil Eestimaale ehitati. Siin tegutsesid nimekad välismaa arhitektid ja insenerid, näha on Itaalia, Hollandi, Prantsuse ja teiste maade baroki mõjusid. Kadriorgu on külastanud suur hulk Vene keisreid, nende perekonnaliikmeid, kuningaid ja riigipäid.

Kuna Põhjasõda (1700-1721), mida Venemaa pidas ülemvõimu pärast Läänemerel, venis, vajas Vene tsaar Peeter I peatuspaika ka mereäärses Tallinnas. Kõigepealt laskis ta osta endale „vanaaegse arhitektuuriga maja vaatega merele“, mis leiti talle Laia tänava lõpust Hobuveski vastas.