Kell on viis hommikul ja noore naise silmalaud vajuvad kinni. Terve öö on ta hambaharja abil Amazoni nutikõlaritelt tolmuplekke eemaldanud. Aeg möödub venides. Nüüd on väsimus tema üle võimust võtnud.

Ta töötab üha aeglasemalt, kuni rohkem ei suuda. Ta vaatab töökojas ringi. Teised töötajad on oma pead puhkamiseks pingile toetanud. Ta tõmbab end kössi ja vajub unne.

Kutsugem seda noort naisterahvast Alexaks. Alexa, mida sa siin teed?

Vastuse saamiseks peame ajas paar kuud edasi liikuma, et jõuda maikuu viimasesse esmaspäeva. Lõuna-Hiinas Hunani provintsis asuvas Hengyangi linnas on pilvine hommik. Provintsi suuruselt teises linnas elab enam kui seitse miljonit inimest. Kohalikud teavad seda kui metshanede linna, sest lõunasse rändavad linnud olid harjunud seal vahepeatust tegema. Siiski oleks isegi paljudel Hiina kohalikel selle paiga kaardilt leidmisega raskusi.

Hommik on soe, kuid pilves ja veidi hägune, mille põhjuseks võib pidada nii udu kui ka saastet. Baishazhou tööstuspargis asuvasse Foxconni tehasesse viiv tee on lai ja ümbritsetud hästihoolitsetud taimedega. Kõrge värava taha peituva tehase poole liigub ühtlane autode, mootorrataste ja busside liiklusvool. Sinistes vormides turvatöötajad jälgivad tänavat ja väravast sisenejaid.

Saabuvad kümned töötajad. Nad on riietunud argipäevaselt teksastesse ja t-särkidesse. Enamus neist on noored, enam-vähem võrdselt leidub nii mehi kui naisi. Neid ootab 60tunnine töönädal - kaheksa tundi viiel tööpäeval, neist igal veel kaks ületundi ja lisaks 10 tundi laupäeval. Neilt oodatakse rangete eesmärkide täitmist, tualetti saamiseks peavad nad küsima luba. Ületunde - kuni 80 tundi kuus - on kaugelt enam kui 36 tundi, mida näevad ette Hiina tööseadused, kuid firmad taotlevad erandeid ja neid neile ka tehakse. Samuti tahavad töölised ise ületunde teha, et kasvatada oma põhipalka.

Need samad inimesed teevad nutikõlareid ja tahvelarvuteid, mille abil loodab Amazon sel aastal miljonites kodudes üle maailma kanda kinnitada: Echo ja Echo Dot - mõlemad “ärkavad ellu”, kui kasutaja pöördub nende poole nimega “Alexa” - ja Kindle´id.

On möödunud aasta sellest, kui Amazon sõlmis hiiglasliku Foxconniga lepingu, et Hengyangis oma riistvaratootmist kasvatada. Teadaolevalt lisas Hiina ettevõte tehasesse 30 tootmisliini ja lõi 15 000 töökohta.

Foxconn on Hiina suurim eratööandja. Märtsis teatas ettevõte 4,2-protsendilisest kasumi kasvust, kui firma 2017. aasta kolme kvartali puhastulu kasvas ligi 2,1 miljardi euroni. Käesoleva aasta esimese kvartali kasum oli 686 miljonit eurot ja Foxconni peadirektori Terry Gou isiklik varandus küündib kuuldavasti 6 miljardi euroni. Kuid liiguvad jutud, et ettevõte tahab vähendada oma sõltuvust Apple´ist ja investeerib seetõttu kõvasti Hengyangi vabrikusse, et Amazoni nõudlusele vastata.

Foxconni tehas Hengyangis loodab madalate palkade ja pikkade töötundide läbiproovitud valemile. Kuid siinkohal on oluline veel üks element: renditöötajate laialdane kasutamine, kellel pole tavatööga kaasnevat kindlustunnet.

Need töölised - Hiinas tuntakse neid kui lähetustöölisi - palgatakse tööagentuuridest nagu riiulitööjõudu. Nad on üldiselt veidi paremini tasustatud kui alalised töötajad, kuid haigus- või puhkepäevade eest neile ei maksta, lisaks võib neid tootmise vaiksematel kuudel palka maksmata lahti lasta. Mingil viisil sarnanevad nad Amazoni toodetele, mida nad valmistavad: ühel päeval ihaldatud, järgmisel aga juba hüljatud.

Ettevõtete üha süvenev lootmine ajutisele tööjõule on ajanud ärevaks Hiina valitsuse. 2014. aastal muutiski valitsus seniseid tööseadusi, et piirata renditööjõudu kuni 10 protsendini firma töötajaskonnast ja lubada nende kasutamist ainult ajutisteks töödeks. Firmadelt oodati, et nad täidaksid vabad kohad töötajatega, kellel on alalised lepingud.

Foxconni tehases Hengyangis seintele kinnitatud palgalipikud viitavad, et sõnumil võib kohale jõudmiseks aega minna: need näitavad, et 40 protsenti Hengyangi tehase tööjõust ostetakse agentuuridest sisse. Need on töötajad, kellele Amazoni juht Jeff Bezos oma positsiooni kindlustamisel maailma rikkaima mehena loodab.

Foxconn on Hiina suurim eratööandja. Märtsis teatas ettevõte 4,2-protsendilisest kasumi kasvust, kui firma 2017. aasta kolme kvartali puhastulu kasvas ligi 2,1 miljardi euroni.

Bezos on väärt 116 miljardit eurot - varandus, mille ta kogus ajal, kui üleilmselt saabus teateid Amazoni laotöötajate kannatustest, keda nõudmistega kurnati ja kellele vastutasuks tagasihoidlikku tasu maksti. Ametiühingud ja töölise õiguste eest võitlevad huvigrupid on avaldanud meelt madala palga ja karmide töötingimuste vastu ning kolm Amazoni poolt kasutatud kullerfirmat on kohtusse kaevatud, et need kulleritele haigus- ja puhkepäevade eest tasu maksaksid.

Möödunud kuul sai teatavaks, et Amazoni Suurbritannia laohoonetesse oli viimase kolme aasta jooksul 600 korda kiirabi kutsutud. Amazoni on korduvalt kutsutud üles oma töötajate töötingimusi parandama.

Kuid Bezos ei näe selleks vajadust. Võttes paar kuud tagasi vastu üht auhinda, mida antakse eriliselt innovatiivsetele, turuosavatele, kultuuri mõjutavatele ja ühiskondlikult vastutustundlikele isiksustele, päriti Bezoselt tema raha teenimise viise saatvate vastuolude kohta.

“Kui sind arvustatakse, vaatad esmalt peeglisse ja küsid, kas sinu kriitikutel on õigus,” selgitas ta. “Kui neil on õigus, siis muutu. Ära punni vastu.”

Kui Bezose peegel näitas talle ilmselt, et kriitikud eksivad. “Olen väga uhke meie töötingimuste ja makstavate palkade üle, “ rääkis ta tema auks kogunenud publikule.

Nüüd on tema ja Gou toonud sama valemi Hengyangi. Kuid milline jõud tõmbab kaht maailma rikkamat meest linna, mis asub kaugel suurtest tööstuskeskustest nagu Shenzhen, Shanghai, Tianjin ja Guangzhou, kus on hea ligipääs kaubalaevadele ja tohutud tööstusbaasid?

Vastuse saamisele aitab kaasa teadmine, et Alexa töötab 14,5 jeeni (1,96 eurot) eest tunnis. Seda on 1,10 euro võrra vähem kui Hiina keskmine tehasetöölise tunnipalk. Foxconn ei saaks talle nii vähe maksta Shenzenis, kus ametlik miinimumpalk on umbes 2,63 eurot tunnis, ega ka Shanghais, kus see on 2,7 eurot.

Osadel päevadel saab Alexa teha ületunde. Kuid kuu lüpus palgalipikut avades on ta pettunud, sest talle ja tema renditöölistest kolleegidele makstakse vaid põhivahetuse tasu 14,5 jeeni tunnis, mitte pooleteisekordset tasu, mida Hiina tööseadus ja Amazoni enda tegevuskoodeks ette näeb.

Foxconn lubab agentuuri töötajatele miinimumtasu 3700 jeeni (499 eurot) kuus, kuid palgalipikud ja töötajate endi kogemused viitavad, et tegelikud palgad küündivad selle lähedale harva. Enamik teenib 2000-3000 jeeni vahel, alalised töötajad 2000-2500 jeeni. 2017. aastal oli Hengyangi töötaja keskmine palk 4647 jeeni kuus.

Viimastel aastatel on Hiina töötasud kiiresti kasvanud, kuid Hunan on jätkuvalt üks madalaimate palkadega provintse. Miinimumpalk Hengyangis - 1280 jeeni (173 eurot) kuus - on vaevu pool sellest, mis Shenzenis, kus asub Foxconni Apple´i tehas.

Seesama Shenzheni tehas on iPhone ja teisi Apple´i seadmeid tootvate töötajate kohtlemise tõttu pidevalt kriitika alla sattunud - 2010. aastal aset leidnud 14 suitsiidijuhtumi tõttu paigaldati tehase ühiselamute ümber turvavõrgud, mis peaks katustelt alla hüppavad töötajad kinni püüdma.

NAGU NÕUKA AJAL: Ühiselamu tualett.
Aga mingem ajas uuesti tagasi märtsikuusse. On varajane õhtupoolik ja Alexa astub bussi pealt maha ja siseneb tehasesse, et alustada öist vahetust. Ta on saanud renditöötajana tööle läbi Qizhongi tööagentuuri - üks kuuest agentuurist, mis tehasele töötajaid vahendab - ja liitunud tootmisliiniga, millel valmistatakse Amazoni pisikest nutikõlarit Echo Dot.

Alexa näeb välja nagu paljud teised noored naised tema ümber, kuid tal on saladus. Alexa saatis siia salaja USA päritolu ühing China Labor Watch (CLW), mis uurib Hiinas töötajate õiguste rikkumisi. See on esimene kord, kui keegi on Amazoni tootmisliine uurinud. Nende raportit näeb siit.

Alexa on varakult kohal, nagu teisedki töötajad. Nad teavad, et peavad jätma aega turvakontrolli läbimiseks ja olema oma töökohal kell 8, kuigi lisatasu nad varajase saabumise eest ei saa. Ta paneb tähele, et tööruumides on temperatuur märgatavalt kõrgem kui õues ja seda, et antistaatilised kindad, mida ta peab kandma, panevad käed kiiresti higistama.

Iga päev, kui ta naaseb ettevõtte ühiselamusse, kus ta jagab tuba viie teise naisega, kirjutab ta oma märkmikusse üles, mida nägi: üksluine töö, kangete selgade ja silmi väsitava ereda valgustuse pärast kurtvad kolleegid, üldine kurnatus. Ta märgib, et töötajad peavad järelvaatajalt tualetti minekuks luba küsima, ja ka seda, kuidas osad töötajad nutma puhkevad, kui tootmisliini juhataja neile halvasti ütleb.

Täna peab Alexa puhastama 1400 nutikõlarit. Selleks kasutab ta piiritusse kastetud hambaharja, millega kõik tolmuplekid eemaldada. Vahetuse algusest on möödunud nelja ja pool tundi, kuid ta on juba roidunud.

“Ma olin juba nii väsinud ja mu liigutused muutusid aeglasemaks,” kirjutab ta hiljem. “Ma harjasin aina väiksema jõuga. Minu ette kuhjus 20 või 30 kõlarit, mis puhastamist vajasid.”

“Puhastamist ootavad kõlareid kuhjus aina juurde. Liini tehnik tuli mu juurde ja ütles, et ma kiiremini harjaksin, sest mu liigutused olid liiga aeglased...Kuid mu jõud oli otsas.”

Teisel päeval vestleb ta tema vastas istuva vanema naisterahvaga.

“Minu vastas istuv naine ütles, et oli harjanud nii kaua, et tema käsi muutus tuimaks, tema kael oli kange, tema selg oli kange, tema silmad ei näinud selgelt ja nägemine muutus hullemaks.”

Teine töötaja räägib talle oma kannatustest: “Samas asendis töötades ja päev päeva järel üha samu liigutusi tehes tundis ta end rampväsinuna ja tema kael, selg ja käed pidasi vaid veel vaevu vastu.”

Alexa päeviku sisekanne järgmisel päeval pole rõõmsam. Umbes 45aastane naine räägib talle, kuidas temaga pragatakse, sest ta pole piisavalt kiire: “See võis nii olla, kuna ta jäi vanemaks ja tema kiirus ja reaktsioon olid aeglasemad. Kui liinijuht talle halvasti ütles, hakkas ta nutma. Kui tagasi ühiselamusse läksin, ütles üks vanem naine, et tema nuttis samuti, kui liiniülem teda arvustas.”

Ta kirjeldab pikki öid, mis on täis kordavat ja katkematut tööd, kus kaastöölised püstijalu peaaegu magama jäävad. Umbes keskööl toimuva pausi ajal näeb ta, et paljud inimesed puhkavad ja magavad tootmisliinil, teised on aga mõned toolid kokku lükanud ja magavad neil. Mõned olid isegi vahtplaadid üksteise otsa kuhjanud ja magasid nende otsas.”

KÕIK KOOS: Ühiselamu magamistuba.
Ühiselamusse tagasiminek pakub vähe lohutust. Selles kohas puudub tema sõnul evakueerimisplaan ja väljumisteed on tähistamata. Töötajad kurdavad elamistingimuste, sealhulgas lekkiva lae ja duširuumi puuduva valgustuse pärast.

Alexa päevikusse on jäädvustatud ka tema enda frustratsioon ja väsimus: “Kuigi mu käed jätkasid kordavate liigutuste tegemist, olin ühtaegu vihane ja kurb. Käed hakkasid valutama, kuid mul õnnestus kolmeni öösel välja venitada.

Umbes kell 4 varahommikul lõpetasid töölised mu ümber tegutsemise. Jätkasin nende jälgimisega. Minu vastas istuvad töötajad ütlesid mulle, et kvoot sai täis. Siis nägin, et ka minu taga istuvad inimesed olid oma kohtadel töötamise lõpetanud ja istusid tegevuseta. Tundsin end väga väsinuna, seetõttu panin oma pea tootmisliinile. Pärast mõnda aega tuli liinitehnik mu juurde, toksas mind ja ütles, et ma ei tohi liinil magada, mistõttu ajasin end uuesti püsti.

Pärast vahetuse lõppu lahkub Alexa töökojast ja läheb kapist telefoni tooma: “Paljud inimesed kükitasid või istusid kõnnitee serval, sõid kaasavõetud lõunat või mängisid telefoniga. Nad kõik nägid välja väga väsinud.”

Tehases räägitakse, et agentuuride töötajad lastakse vaiksetel perioodidel palgata lahti: 700 aprillis ja mais, ja 2700 jaanuaris ja veebruaris. Ometi pole töötajate seas pulbitsemas viha või minnalaskmise meeleolu. Vähesed on kuulnud Amazonist või Bezosest. Nende ootused on tagasihoidlikud ja nad pole eriti pettunud, kui “mitte eriti palju” on täpselt see, mida Foxconn ja Amazon neile annavad.

Neist üks, 32aastane abielumees ütleb, et teenib Kindle´id tehes põhipalka 2000 jeeni (265 eurot) kuus, kuid isegi koos ületundidega 360 euroni tõusvast tasust talle ei piisa.

“Hetkel on palgad väga madalad. Loodan saada 3000-5000 jeeni (440-660 eurot) kuus. Samas kahtlen, et suudan seda kunagi järjepidevalt teenida.”

“Hetkel on palgad väga madalad. Loodan saada 3000-5000 jeeni (440-660 eurot) kuus. Samas kahtlen, et suudan seda kunagi järjepidevalt teenida.”

Aga ikkagi on see parem kui olla renditöötaja, ütleb ta. “Nemad laseb tehas lihtsalt lahti.”

Kuid üks 19aastane renditööline pole sellega nõus. Ta ütleb, et võib teenida 145 jeeni (19 eurot) päevas, kui teeb mõned ületunnid ja lihtsalt lepib koondamisega: “Tehas määrab renditöölistele puhkuse, mis kestab umbes pool kuud kuni kuu. Sel ajal olen lihtsalt kodus. See on okei.”

Tegelikult siiski mitte, väidab CLW tegevjuht Li Qiang. Möödunud kuul saatis ta Bezosele kirja, milles tutvustas uurimise tulemusi ja seadis kahtluse alla enam enam kui 40 protsendi tööjõu palkamise agentuuridest.

“See rikub Hiina tööseadust. Foxconn kasutab arvukalt renditöölisi ja rikub agentuuride abil töötajate õigusi. Selline praktika on ebaeetiline ja ebaseaduslik,” kirjutas ta.

“Loodan, et saate oma varustajaid kohustada parandama oma tööõhustikku ja tootma Amazoni tooteid eetilistes tingimustes.”

Kuid Amazon juba teadis seda, sest Alexa ei olnud ainus inimene, kes märtsis Foxconni tehase olukorda uuris. Amazon väidab, et tehast külastasid ka nende endi audiitorid ja avastasid kaks murekohta - renditööliste suure arvu ja ebaseadusliku alatasustamise ületundide eest. Foxconnil kästi vead parandada.

Amazoni üleilmse säästva arengu juht vastas Li Qiangi muredele järgmiselt: “Amazon võtab teateid meie varustaja poolt toime pandud tööreeglite rikkumistest väga tõsiselt. Amazon teadvustab meie vastutust Amazoni tooteid valmistavate töötajate heaolu tagamise ees.”

Tema sõnul on kompaniil varustajate jaoks mõeldud tegevusjuhise ja nende kontrollimiseks kasutatakse iseseisvaid audiitoreid, kes peavad neid probleemidest teavitama.

Möödunud aastal kuulutas Bezos, et kaalub filantroopia strateegia koostamist, mis aitaks inimesi nüüd ja kohe - kohas, kus saavad kokku hädavajadus ning püsiv mõju.

Ilmselt inspiratsiooni ja ideede puuduse tõttu pöördus ta soovituste saamiseks Twitterisse. Kajastatud raport osutab, et ehk oleks olnud targem lihtsalt Alexalt küsida.