Suurehitised, mida ei tulnud: Stalinistlik "pilvelõhkuja", Tallinna kiirtramm, Võrtsjärve tuumajaam
Ammune unistus ühendada sillaga manner ja Muhumaa. Praegu proovib seda üles soojendada OÜ Saarte Sillad, mida veavad Raivo Hein ja Raivo Kütt. Firma loodab silla ehitada 2026. aastaks.
Pakri tuumaelektrijaam
Eesti Energia eelmise juhtkonna idee asendada pärast 2020. aastat põlvekivienergeetika tuumaenergeetikaga. Jõudis korraks riiklikku energiamajanduse arengukavasse.
Kosmose pilvelõhkujad
Tallinna hotell Olümpia vastu kavandatud kuni 35 korrusega kõrghooned, mille kavandas arhitektuuribüroo Kosmos. Hooned jäid ehitamata 2008. aastal puhkenud masu tõttu. Arendaja (Viktor Levada firma) pankrotistus.
Harju tänava arendus
2002. aasta rahvaküsitlus näitas, et Tallinna vanalinnas märtsis 1944 puruks pommitatud kvartalis soovisid linlased näha majade asemel haljasala ja uisuväljakut.
1978. aastal otsustati ehitada kolm linna läbivat trammiliini, mis kesklinnas sõitnuks maa all. Esimene liin kulgenuks Lasnamäe kanalis. Ehitus algas 1987. aastal, kuid lõppes peagi, sest Moskva ei eraldanud Eestis levinud rahvuslike meeleolude tõttu raha.
Muuga ringrada
Nõukogude Liidu GP pidamiseks planeeritud võidusõidurada, mille nullisid 1980. aastate lõpul Mähe piirkonna suvitajad. Nad pelgasid müra.
Virumaa kuumaastikuks muutumise ja venelastest võõrtööliste sisserände (Rakverre oli kavandatud uus linnaosa 11 000 elanikule) vastu käivitus 1980. aastatel massiivne rahvuslik liikumine, mis päädis Eesti iseseisvumisega.
Süda tänava ja Pärnu maantee nurgale planeeritud ooperimajale tõmbas kriipsu peale haruldase, looduskaitse all oleva hõlmikpuu vigastamise oht.
Nõukogude võim tahtis 1960. aastatel ehitada 1000 MW võimsusega tuumaelektrijaama Võrtsjärve äärde.
Sellega kaasnenuks 20 000 - 30 000 elanikuga suletud linn, mis allunuks suuresti otse Moskvale. Jaamale seisid vastu Eesti akadeemikud, kes teatasid, et järv on madal ja vett jaama jahutamiseks liiga vähe.
Autotee läbi Tallinna vanalinna
1934. aastal planeeriti trammi- ja autoteed Balti jaamast Viru väljakule. 1963. aastal võttis sama teema üles arhitekt Paul Härmson. Ta leidis ka, et kuni 70 protsenti vanalinna hoonetest tasuks lammutada. Idee tappis loomeliitude protest.
Tallinna mõeldud stalinistlik 15korruseline „pilvelõhkuja“, mille kavandas 1954. aastal Oleg Ljalin. Jäi alla kohalike arhitektide vastuseisule ja poliitika muutumisele Moskvas.
Miljonilinn Kirde-Eestis
Sotsialistlik Slantsegorodi tööstuslinn oli kavas rajada pärast sõda ning see ulatunuks Kiviõlist Narvani. Elanike arv olnuks miljon või enamgi. Plaanile tõmbas kriipsu peale Stalini surm.
Narva vanalinna taastamine
Teise maailmasõja järel saanuks üles ehitada Narva vanalinna, mida peeti eriti kenaks. Kuid aprillis 1950 otsustas ENSV Plaanikomitee vanalinna hoonete müürid lammutada ja kasutada ehitusmaterjalina.
Suur-Tallinn
Soome arhitekt Eliel Saarinen võitis Suur-Tallinna üldplaneeringu konkursi 1913. aastal. Uus keskus asunuks vanalinnast lõunast. Puust agulite asemele kerkinuks mitmekordsed massiivsed kivimajad. Trammid sõitnuks kesklinnas tunnelis. Plaani purustasid maailmasõda ja tsaarivõimu kokku varisemine.
Tallinna bastionivöönd
1686. aastal kiitis Rootsi riik heaks kava ehitada Tallinna kaitseks 11 võimsat bastioni. Neist valmisid kolm: Ingeri (Harjumägi), Rootsi (Lindamägi) ja Skoone (Rannamägi). Arenduse peatas Tallinna vallutamine venelaste poolt.
