Nädala Ratas

Mille peale ma peaks plaksutama või nutma täpsemalt seal uuringus?

Valitsuse pressikonverentsil 7. juunil

Kranaadile teadaolevalt laekus valitsusele viimasel hetkel kava, mis päästab tehaseehitusplaanid ja jätab rahule ka tartlased, kes ähvardavad tehase planeerimisega jätkamisel kuulutada välja iseseisvuse. Emajõe-äärse Ugandi apellriigi juhiks saaks vastupanuliikumise juht, eurovolinik ­Andrus Ansip, keda praegu tuntakse ka Tartu linnapeana eksiilis. Ta on juba formeerinud armeegrupid Süd, Ost ja Süd-Ost.

Uue plaani kohaselt projekteeritakse tselluliiditehas endistviisi ühe ruutkilomeetri suurusele pinnale. Enam pole aga vaja kilomeetri pikkuste servadega ruutu, vaid piisab kümne meetri laiusest ja saja kilomeetri pikkusest maaribast. Selline lõik mahuks vabalt Rail Baltica kiirraudtee kõrvale või isegi alla: sel juhul vabaneks Eesti raudteetammi ehitamise kohustusest, sest raudtee saaks kulgeda tehase katusel.

Erinevalt tselluliiditehasest on Eestit valitsev keskerakondlik klikk üksmeelselt Rail Baltica ehitamise poolt.

„See oleks nagu kaks ühes. Nagu Head’n’ Shoulders,“ rääkisid kava väljatöötajad, poliitik Aadu Must ja ajaloolane Jaak Valge.

Must-Valge plaani tagavara­variandina on kõne all tselluliiditehase ehitamine Tartu kesklinna, lammutamisele kuuluva ööklubi Atlantis asemele. Sel juhul kolitakse linn 21 kilomeetri kaugusele Tabiverre, ürgsete metsade vahele.

Tehase palgale võetud ajaloolased ütlevad, et see oleks linnale ka õige asukoht. Nad otsisid Kiievi arhiividest üles eriti haruldased bõliinad, mis tätoveeriti 12. sajandil oravate eesnahkadele. Ajaloolased leidsid ühest kirjutisest Tartu linna asutaja Jaroslav Targa kuldaväärt sõnad: „Ma ei ole kunagi soovinud linna Emajõe äärde.“

Kranaadiga suhelnud Tabivere elanik E. P. ütles, et kui tartlased väga palju ei haiseks, siis võiks linna küla taha teha küll.

Teine elanik teatas aga, et on Tartu kolimise vastu, sest Euroopas pole ühtegi ülikoolilinna, mis asuks Saadjärve lähedal.

Professor Ülo Mander hoiatas, et Tartu kolimise korral peab riik ehitama tohutu torujuhtme Emajõest Tabiverre, et tartlased saaksid harjumuspäraselt juua ja jõevees kümmelda. „Muidu ei saa nad igapäevast fosforitaset kätte,“ märkis teadlane. Veetoru planeerimise kavandamisega tegeleb Tartu Ülikooli RAkendusuuringute KEskus TÜRAKE.

Isegi Tartu linnapea Urmas Klaas ei jäänud teemat kommenteerides tavapäraselt kaalutlevaks ja kidakeelseks, vaid põrutas otsustavalt: „Möh?!“

Valitsus loodab tähtsa otsuse neljapäeval vastu võtta, sest nagunii keegi sellele tähelepanu ei pööra: kogu maailma avalikkust peale staarajakirjanik Triip Rille­putsi huvitab sel päeval ainult Senegali ja Kolumbia vaheline jalgpallimatš.

Eesti Energia soovitab

Põlevkivi kaevandamises ülikogenud Eesti Energia pakub välja, et tehas mahuks vabalt ka saja kilomeetri sügavusse šahti (pildil katsekaevand Utah’ osariigist Jordaaniasse).

Emajõe vett poleks sel juhul tarvis – põhjavesi koguneb šahti ise.