Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel sel kevadel noppis ta teist aastat järjest aasta produtsendi ja aasta miksija tiitli.

Misläbi oled sa nüüd sedavõrd popmuusikasse jõudnud?

Arvan, et eeldus ja vundament selleks tekkis umbes 10–12 aastat tagasi, kui hakkasin tegema Hannaliisa Uusma sooloplaati, millest kasvas välja HU?. Arusaam, et ma suudan selles valdkonnas jõuda reaalse asjani, mis on ka raadiokõlblik, tekkis ilmselt siis.

Suureks mõjutajaks sai nähtavasti ka see, kui ühel päeval helistas Mart Normet ja kutsus mind ühte laululaagrisse. Algul mõtlesin, et lähen ja tšekin, kuidas erinevate inimestega koos, kohapeal muusikat kirjutada üldse on, nii et sa ei tea, kellega sind ühte tiimi ja tuppa pannakse. Tiimis olen ju töötanud ka varem, aga selline laululaagri formaat oli minu jaoks uus.

Olin hullult huvitatud sellest, kas üldse suudan, ja tuli välja, et nii võib väga ägedaid asju sündida.