Botaanikaaia palmimaja. Vesi soliseb. Papagoi kraaksub.

Ja botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo teatab, et kui inimene lausa põhus ei püherda, ja kui ta suhtub taimedesse positiivselt, siis on ju loomulik, kui ta valib endale kunagi taimemotiividega voodipesu.

Laansoo: „See pole mul mingi eriline kirg, püha jumal. Ma võiks vabalt teistsugust pesu osta. Kas ämblikega voodilinu on olemasArahnofoobia ehk ämblikukartus pidi olema kõige suurem foobia üleüldse. Minul seda foobiat ei ole!

Ha-ha-haaa!“

Urmas Laansoo on juba 33 aastat käinud tööl Tallinna botaanikaaias – kõigepealt rongiga Kohilast Tallinna (35 minutit), siis Balti jaamast trammiga kesklinna. Ja sealt 20 minutit bussiga teletorni juurde.

Autot Laansoo ei juhi. Neil harvadel kordadel, kui ta autosse läheb, kasutab ta sisenemiseks tagumist ust.

„Ma tunnen, et mu aju on väga unikaalne, ma peaks nagu veel midagi jagama ja vahendama.“