Ekspress kohtub Kalevaga Helsingi kesklinnas. Tallinna tolmutormidele vahelduseks on mõnus kõndida Soome pealinna tänavatel. Saame kokku Café Gran Delicatos. Teenindajate oliivikarva jume, kreekapärane menüü ja mittesoomlaslik inglise keel annavad märku, et siitkandist Põlissoomlaste poliitikutel hääli otsida ei maksa. Aga samas sorav soome keel ja ilmetesse sugenenud põhjamaine flegmaatilisus viitavad ka sellele, et noh, põlvkond edasi ja juba on ka siin tegu täitsa põliste soomlastega.

Muutuv Soome paistab kohe siitsamast kohvikustki kätte. Kvartal vasakule jääb Helsingi vanim luterlik kirik keset endist surnuaeda. Viimati maeti siia Soome vabatahtlikke, kes Eestile vabadussõjas appi tulid. Täna on see avalik park ja aktiivset usuelu kohtab kirikus harva. Samas kõrval asub aga ka ­Suomen ­Islam-seurakunta ehk Soome tatarlaste mošee ja kultuurikeskus. Tuleb tunnistada, et see on märksa rohkem elus olev asutus.

Igal juhul tundub see üsna õige koht, et rääkida Kalevaga rassimist Soomes, islamist, immigratsioonist ja muutuvast maailmast.

Soomes sai Atte Kaleva kuulsaks jõulude ajal 2012, kui tema, ta abikaasa Leila ja üks austerlane rööviti Jeemeni pealinnas Sana’as ühe kohaliku hõimu poolt.