Nii räägib Berliinis ja Amsterdamis elav kunstnik Katja Novitskova, kellele viimased aastad on kindlasti toonud hulganisti jess-hetki. Oma loomingus tehnoloogiat ja loodust visuaalselt efektseks ja mõtlemapanevaks tervikuks põimiv kunstnik esindas Eestit viimasel ­Veneetsia bien­naalil, avas möödunud suvel suure vabaõhunäituse New Yorgi südames, pälvis novembris Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia. Ees oota­vad isikunäitus Londonis White­chapeli galeriis ja Balti triennaal, uue suure väliskulptuuriga avaneb märtsi lõpus isikunäitus Belgias ja dokumentalist Piibe Kolkal valmib mitme aasta jooksul üles võetud dokumentaalfilm Novitskovast. Veel enne seda avatakse tuleva nädala lõpus Novitskova Veneetsia biennaali näituse „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“ edasiarendus Kumu 5. korrusel.

Ütlesid möödunud aastal, et tahaksid pärast Veneetsiat aja maha võtta ja viis kuud kuskil koopas magada. Ega see sul vist päriselt ei õnnestunud?

See ei olnud puhkus, aga ma olin koomas. Pärast New Yorgi näitust ei vastanud ma isegi presidendi kantselei kirjadele. (Naerab.)