„Ma vajan rohkem seksi, seksi, seksi seksi…“

Kuidas moodne digimeedia tegi võimalikuks Marco Tasase kui kultuurinähtuse tekkimise, arenemise ja õitsengu.

false

"Kooli, kooli, kooli! Ja pärast poodi! Õppida, õppida...!“

Neid sõnu toob kuuldavale tegelane laval, on käes reede õhtu viimane tund ning kõik toimub populaarsel üritusteseerial „Ennu ratas“. Tegelane laval on palja ülakehaga, lihaseliseks treenitud, kuid samas lühemat kasvu. Tal on väljakasvanud blondeeritud lokid ja meeldejäävad hirvelikud näojooned, jalas punase värviga kokkumääritud lõhkised teksad ning ta lehvitab muusika taktis karusnahast kraega. Ta liigub laval publikule lähemale.

Plaksutamine, huilged.

„Väga head lõhna tuleb siit!“

Ning jätkab sama absurdsete ja seosetute riimidega, nagu hetk varemgi kuuldavale tõi: „Richelieu! Ja hea miljöö! Õppida, õppida, ja veel kord õppida! Kõik pähe tuupidaaaa!“

Publiku, vähemalt lava lähedal muusika taktis hüpleva ja kaasaelava osa tunduvad moodustavat naised vanuses 15–65. Enamiku riietuses ja hoiakus on midagi, mis viitab kontoritööle.