Kumus on avatud Lola ­Annabel Kassi kureeritud näitus „Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst“, mis vaatleb tööstusrevolutsioonist frustreerunud kirjandust ja kunsti 19. sajandi lõpust kuni teise maailmasõjani. Nietzsche kuulutas 19. sajandi lõpus Jumala surnuks, levisid ateism ja esoteerika ning kunsti ilmusid mõneti kurioossed piiblilood ja apokriivad (nt Salome ja Johannes, Juudit ja Olovernes, ­Susanna ja vanamehed, madu Eeva ja Aadamaga). Äärmiselt oluliseks peeti ilu, sh nukruse väljendamist. Sama oluliseks kujunesid meelemürgid ja ravimid, mis muutsid tegelikkuse taju, ­aitasid ­spliini mööda saata või tegid hoopis haigeks. Lisaks käis omaette elu Surm, kes Charles Baudelaire’i sõnul pidi olema ilusaim inimeste/­meeste seas. See oli periood, kui inimestel oli aega mõelda, et kui nad surevad, siis milline see ilus Surm võiks olla. Nii surma kui inimeksistentsi naeruväärsuse kujutamine sai lisahoogu esimese maailmasõjaga, mis muutis maailma jäädavalt.