Toivo Tänavsuu: Jumal vaatab tehnoloogiarahvast ja naerab kõva häälega
Sel nädalal toimub Lissabonis maailma suurim tehnoloogiarahva kogunemine Web Summit - 60 000 tehnoloogiaettevõtjat, inseneri, investorit, turundajat ja muud haid tulid kokku, et koos rõõmustada ja hirmu tunda selle üle, kuidas tehnoloogia maailma muudab. Kuulan siin ettekandeid ja mõned asjad kriibivad.
Esiteks on see värk muutunud jaburaks religiooniks. Alatoon on umbes selline, et kui sa praegu pole siin selles seltskonnas, siis oled “fucked” (täiesti perses - T.T.). Parimal juhul oled sa siis statistiline ühik maailma ajaloos, aga kindlasti mitte osa tulevikust. See väide on absurd. Esiteks elab enamik maailma inimestest moodsaima tehnoloogiata, nad pole midagi kuulnud virtuaalreaalsuse prillidest, tehisintellektist, ei ole mõelnudki sellele, et hakkaks end häkkima, ei vaja isesõitvaid autosid ja paljud pole nutitelefonigi näinud. Miljardid inimesed ei hakka pooltki sellest tehnoloogiast kasutama, sest neil pole piltlikult öeldes wifit ehk ühendust. Nad on õnnelikud elektri üle. Seega suureneb tehnoloogia arenguga pigem ebavõrdsus selle kasutamise osas.
Teine probleem on selles, et siin viidatakse inimese kõikvõimsusele. Pöörame evolutsiooni pahempidi, elame igavesti, paneme kõik jumalad meie pilli järgi tantsima, ehitame aju võimekamaks jne - seegi kõlab enesepettusena, sest inimene ei ületa füüsikalisi barjääre. Me võime nikerdada füüsilise maailma kallal nii palju kui torust tuleb, kuid vaimset maailma me isegi ei tunne. Samas tähistame hingedepäeva.
Mõtlesin seda kõike kuulates: Jumal ilmselt vaatab taevast alla ja naerab kõva häälega. Täielik standup-komöödia: loodu üritab Loojat üle mängida.
Kõik inimesed on siin tegelikult veidi hulluks läinud, kes rohkem, kes vähem. Näen karja nutiorje. Siin on tuhat loengut sellest, mida kõike tehnoloogia teeb ühiskonnas. Aga pole ainsatki sellest, mida tehnoloogia teeb meie psüühikaga. Kolmel neljandikul on siin ilmselt stress ja enesetapumõtted, mida Night Summitil alko ja lõbutsemisega leevendatakse. Hommikuks on tunne helgem, kuid siis hakkab nutiäng taas salamisi juurde hiilima.
Siin räägitakse ka päris palju ettevõtlikkusest. See on väga tore asi. Meil on vaja rohkem ettevõtlikke inimesi, kes ei ela abitult sotsiaaltoetustest, vaid on võimelised mõtlema on elu kasulikuks ja huvitavaks. Aga kõik need super CEOd ja investorid, kes siin laval kuulutavad, et hakaku me kõik ettevõtjateks ja unistused on käega katsutavad, ajavad tegelikult jama. Esiteks ei ole meil kõigil tarvis hakata ilmtingimata ettevõtjateks, mõistlikum oleks tegeleda asjadega, mis meile meeldivad ja kus me tunneme end hästi.
Teiseks ei ole võimalik startup-maailmas kopeerida kellegi edu. Kõik need õnnestunud Mark Zuckerbergid jt pole mitte olnud ekstra nutikad ja töökad. Pigem on neid tabanud õnn. Nad on olnud õigel ajal õiges kohas.
Ärge mõistke valesti - uued tehnoloogiad on väga ägedad ja ma kirjutan neist suure huviga. Ent inimene ei saa kunagi olema universumi naba.
Eile avati siin suure ja uhke tseremooniaga kogu see hiigelkogunemine. Laval olid Portugali peaminister ja Lissaboni linnapea, hulk kohalikke ettevõtjaid. Peeti kihutuskõnesid helge tehnoloogiatuleviku ülistuseks. Kuid eraldi peeti vajalikuks rõhutada, et olgem kõik ikka tolerantsed ja võtkem kõik inimesed, ka pagulased, avasüli vastu. Portugal seda teevat.
Esiteks ei ole vaja normaalsetele inimestele kogu aeg korrata, et nad oleksid inimlikud ja lugupidavad. See on tüütu.
Ja teiseks: Portugal on ilmselt avatud kõikidele pagulastele nii kaua, kuni põhja-aafriklased siin mürglit tegema hakkavad. Seega sõltub külalislahkus ikkagi külalistest, mitte ei ole absoluutne.
Eile jalutasin õhtul linna peal, mingid tumedad tegelased käisid nagu uni peale, et ma neilt soetaks kõige kvaliteetsemat hašišit. Neli korda tuli öelda: pole huvi. Terve linn on turvamehi ja politseinikke täis, kaitsmaks tehnoloogiarahvast terrori eest.
Ka seda ei pea normaalsetele inimestele söögi alla ja peale rõhutama, et inimesi tuleks aidata, kui nad on hädas.
