Soosaarele oli tol saatuslikul laupäeval 4. veebruaril helistatud haigla teisest osakonnast juba mitu korda ning telefonile nõuti just nimelt teda.

Telefonile vastamine oli tüütu, sest kaks patsienti viibisid palatis, kus viibijatelt nõuti eririietuse kandmist – ühekordset kitlit, maski ja kindaid. Väljudes pidid õed ja arstid riided minema viskama ja end desinfitseerima ning sisenedes uuesti spetsiaalselt rõivastuma.

Enne kõnele vastamist oli Soosaar kõnealuses ruumis ette valmistamas vereülekannet patsient Antsule. Tegi kõike täpselt juhendi järgi. Telefoni kutsudes katkestas ta tegevuse, võttis ära ühekordse kitli, maski ja kindad, vastas telefonile, pani end uuesti kaitseriietusse ning läks palatisse tagasi, kuid tegi vereülekande Antsu asemel hoopis patsient Ehale.

Soosaar tunnistas, et seekord jättis ta kontrollimata, kas verekotil olnud nimi langes kokku patsiendi nimega. Ta pani vale vere jooksma ja ülekanne kestis 7–10 minutit, kuni Ehal hakkasid hingamisraskused.

„Ma tunnistan, et olen süüdi,“ ütles ta murdunud häälel. Samas jäi ta jänni, kui ringkonnaprokurör Anne Lumiste ja kohtunik Merle Parts uurisid, miks ta üldse telefonikõnele vastas, mitte ei viinud juba ette valmistatud protseduuri lõpuni.

„Seekord nõuti intensiivpalati õde,“ kordas Soosaar.

„Miks te välja läksite? Sellest sõltus ju teise inimese elu,“ uuris kohtunik.

„Helistati mitu korda,“ vastas süüdistatav.

„No ja siis?“

„Aga nad helistasid juba tagasi.“

Partsil jäi üle vaid ohata.
SEGADUSES: Nadežda Soosaar ütles, et ei jõudnud Antsule vereülekannet teha, sest telefon helises.

Oktoobri alguses rääkisid Soosaare kaks kolleegi, et pärast abi saamist Eha olukord paranes ja talle jätkati vale vere ülekandmist.

Soosaar eitas seda. Ta avaldas arvamust, et kolleegid eksisid, sest ei näinud toimunut.

Soosaar rääkis, et appitulnud tohtri arvates ei olnud patsiendil tekkinud probleemid seotud vereülekandega ja ta andis loa protseduuri jätkata. Kuid vahetult enne seda, kui veri oleks jooksma hakanud, nägi ta, et etiketil on vale nimi ja andis valju häälega teada, et oli andnud Ehale vale verd.

Millegipärast halvenes patsiendi seisund aga seejärel uuesti ja ta suri.

Ohvri lapsed esitasid seoses ema surmaga 60 000 euro suuruse solidaarse kahjutasunõude ehk neil pole vahet, kas selle maksab õde Soosaar või regionaalhaigla.

Soosaar teatas, et ei tunnista nõuet.

Kohtunik küsis seepeale, et miks ei ole Soosaare arvates Eha surm väärt mitte ühtegi senti.

Meditsiiniõde vastas, et „inimelul ei ole hinda“.

Parts lubas tema suhtumist otsuse tegemisel arvesse võtta.

Soosaar tähendas juhtunu kohta: „Mul on raske ka seda endale selgitada.“

Protsess jätkub neljapäeval.

Sulev Vedler