Kurjuse ümberkasvamine kangelaslikkuseks

Miks muidu kena inimene võib ühel päeval põrgulikult käituda?

Kas olete mõelnud, miks persoon, kellel teadaolevalt on mõistusega kõik korras, saab hakkama mõne täiesti arutu teoga? Või kuuleme normaalse inimese kohta midagi täiesti ebanormaalset. Sedasorti uudiseid tuleb iga päev (kas ainult mulle tundub nii, et õhk muutub imelikest juhtumistest ja tobedatest uudistest järjest paksemaks, kõik need külmkapi taga nahistamised, ülekargamised parteidesse jne?).

Millest see tuleb? Psühholoogid on sedalaadi küsimustele kogu aeg vastust otsinud, mõnikord vastuste jahil ka ise kuratlikke eksperimente püsti pannud. Võtame või legendaarse Philip ­Zimbardo. Kui selle Ameerika psühholoogi nimi on teil ununenud, siis tema Stanfordi vanglaeksperimenti teate ikka: tudengid jagati vangideks ja vangivalvuriteks, et ­uurida grupipsühholoogiat ning seda, kuidas inimlik headus muutub inimlikuks kurjuseks... See eksperiment sai inspiratsiooni kümmekond aastat varem Stanley Milgrami kurikuulsast elektrišokikatsest: tudeng jätkas kaitsetule katsealusele elektrilöökide andmist isegi siis, kui see valust karjus – lihtsalt sellepärast, et eksperimentaator käskis, ja käsk on vanem kui meie.