Tere, kallis, mul on hea meel teile pärast kaalumist kindlasti teile kirjutada, sest ma ei näe esimest korda näost näkku; palun, ma vajan sinu abi, ma jään mööda Elizabeth Akahist haua mr.akahhi ainsaks tšehhist Côte d’Ivoire’ist. (mul on 22-aastane). Minu isa oli Abidjan Cote d’Ivoire’i kakao ja kuldkaupmees enne tema enneaegset surma. Pärast tema äritööd Lõuna-Koreas pidas ta läbirääkimisi kakao ja kullakaubanduse üle, ta tahtsin investeerida lõunasse Koreas, nädal pärast seda, kui ta Lõuna-Koreast tagasi tulid, haigestub ta ja suri viis päeva pärast erakapitalil. selle truu pärastlõunal ei teadnud ma, et mu isa lahkus mind pärast seda, kui ma varem kaotasin oma emase, kui olin laps, aga enne kui ta kummardusest loobus, oli see nii, nagu oleks ta teadis, et ta sureb. ta on mu isa, (kui tema hing jääb täiuslikule rahule), kutsus ta mind voodikohta ja ütles mulle, et ta pani siin Côte d’Ivoire’is asuvasse panka (6 800 000 USA dollarit) kuus miljonit kaheksakümmend tuhat dollarit.

Näib tuttav? Tegemist on kõige klassikalisema Nigeeria petukirjaga, millega üritatakse inimestelt raha välja meelitada. Need kirjad pole inimeste jaoks, kes harvagi e-posti kasutavad, midagi uut. Polnud ka seitse aastat tagasi, kui Eesti firma Nortal (toona nimega Webmedia) võitis Maailmapanga hanke ja hakkas Nigeeria riigile tänapäevast rahandussüsteemi looma.

Kuna Nortalil oli kogemus Moldova riigirahanduse korrastamisega, sobisid eestlased selleks tööks ideaalselt. Kui korrumpeerunud Nigeeria täpselt on, teavadki nemad nüüd kõige paremini.

Naljad Nigeeria kirjade kohta käisid sinna tööle sõitnud ­Andre Krulli sõnul (tänane Nortali tegevjuht koordineeris toona kõiki firma välismaiseid projekte) asjaga mõistagi kaasas. Neid tegid sõbrad-tuttavad, aga ka kolleegid nii kodumaal kui ka põhjamaades.

Nortali projektijuht Vitali Korniltsev meenutas, et see, mis Aafrikas vastu vaatas, oli midagi täiesti uskumatut. 186miljonilise elanikkonnaga riigis peeti riigi raha üle arvet A4-mõõdus ruudulistes kaustikutes. Osa riigiametnikke polnud kunagi arvuti taga istunudki, keeruliste IT-süsteemidega töötamisest rääkimata.

Seega tuli alustada kõige lihtsamast – nigeerlastele tuli selgeks õpetada, kuidas programmi kasutamiseks sisestada kasutajatunnus ja parool. See olevatki kõige raskem ülesanne olnud. Kuna olukord tundus sedavõrd uskumatu, jäädvustati pildile nii mõnigi seik, kus 10–20 mustanahalist ametnikku ühe arvuti juures õpetust saab.