Igal juhul ei ole see summa oma suuruselt midagi sellist, mida kõvasti kuulutada. Mu Saksa kolleegi ema saab 1000 eurot vanaduspensioni. Itaalia sõbra arstist isa koguni 5000 eurot, kuid tõsi, seal võib olla erakindlustusel väike osa. Ja nüüd tehakse meil - mõistagi mugavalt enne valimisi - palju kära sellest, et üksi elav (just see on praegu tähtis!) pensionär saab ühekordse toetuse 115 eurot.

Lisamata jäetakse siiski kõige olulisem: toetust ei saanud kõik, vaid need, kelle pension alla 470 euro.

Toimetusse kirjutas 72aastane vanahärra: „Mina olen lesk 2009.aastast. Elan üksi. Toetusest jäin täna ilma, sest minu pension on 476 eurot. Kuus eurot rohkem kui vaja.“ Härra lisas, et toetusest ilmajäämine teda ei morjenda, pigem naerma ajab, kuidas riik hoolib Oskar Lutsu vaimus „kui ei jõua tervet, tee pool.“

Sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist Liida Soontak selgitab, et määra kehtestamisel võeti aluseks eelmise kalendriaasta II kvartali andmed, et saaks arvestada ka pensionide indekseerimisega. Seega muutub pensionäritoetuse määr vastavalt keskmisele pensionile.

Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta II kvartalis keskmine vanaduspension 391,4 eurot ning 1,2 kordne täisarvuni ümardatud summa seega 470 eurot.

Riigieelarvest eraldati toetuse maksmiseks 10 miljonit eurot.

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhi Kati Kümniku sõnul maksti oktoobris pensioni 369 022 inimesele summas 135 230 186 eurot. Selle numbri sees on kõik pensioni saajad, sealhulgas ka toitjakaotuspensioni ja töövõimetuspensionisaajad, kes ei ole veel vanaduspensioni eas.

"Üksi elava pensionäri toetust maksime 83 785 inimesele summas 9 635 275 eurot. Seega 285 237 pensionäri seda toetust ei saanud. Siin on põhjuseks, et vanus ei ole piisav, ei ela üksi või pension on suurem kui 470 eurot või kui inimene viibis kinnipidamisasutuses."

Kümniku hinnangul ei saanud pensioni suuruse tõttu lisaraha umbes 16 700 inimest ehk 4,5% kõikidest pensionäridest.

Liida Soontak selgitab veel: „Tuleb arvestada, et üksi elava pensionäri toetus on eelkõige abinõu, mis leeveneb inimeste vaesusriski. Eeldatavasti väheneb selle tulemusena üksi elavate vanaduspensioni saajate suhtelise vaesuse määr 5,5 protsendipunkti võrra ning kõikide vanaduspensioni saajate suhtelise vaesuse määr väheneb 0,4 protsendipunkti võrra.“