Meist said head sõbrad. Peter käis veel mitu korda Tallinnas ja mina külastasin teda Moskvas. Välisajakirjanikud olid paigutatud elama paneelmajja, mille ees oli valvuriputka – muidugi selleks, et KGB-l oleks hea neil silma peal hoida. Nende telefone kuulati pealt ja peremehe tööl oleku ajal oli korteris tuhnitud ning jäetud midagi silmatorkavalt valesse kohta – märguandeks, et KGB ees ei ole kellelgi saladusi.