Kuidas Toivo Tänavsuu 10 aastat tagasi Hugh Hefneriga kohtus
Kui möödunud kümnendil hakkas ka Eestis ilmuma emakeelne Playboy, tekkis Tänavsuul võimalus sõita Ameerika Ühendriikidesse ja intervjueerida legendaarse ajakirja asutajat Hugh Hefnerit isiklikult.
Toivo meenutab:
"Kohtusin erootikakunniga tema Californias Beverly Hillsis asuvas villas 18. septembri pärastlõunal. Ma olin just läbi teinud seikluse pagasiga: British Airwaysil õnnestus mu komps küll ookeani taha lennutada, kuid California lennujaamas pandi see ekslikult USA siselennule ja kadus teadmata suunas. Uuesti nägin seda alles kahe nädala pärast Tallinnas.
Playboy mõisa astusin sisuliselt kaks kätt taskus. Viisakamad riided jäid pagasisse, ent tuju oli hea.
Tunnike kulus häärberi pargis, kus tutvusin 81-aastase vanahärra kolme tüdruksõbraga Kendra, Holly ja Bridgetiga. Nad kõik olid Hefnerist umbes 50 aastat nooremad, kuid näisid oma eluga igati rahul olevat. Idülliline elu seal kenas pargikeses: päike lõõmab lagipähe. Tahad, hüppa basseini. Tahad, silita faasaneid või pärdikuid. Kõik see polnud küll nii suur ja uhke, nagu ette kujutasin, ent Kakumäe villadega muidugi ei võrdle.
Veeretasin Kendra koeraga palli ja vestlesin köögitoimkonnaga. Mul oli lubatud liikuda külalistetoas ja fuajees. Aga mitte mujal. Sest nagu PR-mees ütles, tegu on ikkagi Hefneri koduga.
Hefner oli minu arvates eelkõige ärimees. Mingil hetkel hakkas tema äri jõudsalt allamäge veerema, sest ta ise oli lasknud džinni pudelist välja: liberaliseerinud seksiteema ja pannud erootika ja porno vohama. Ühel hetkel voolas tasuta paljaid naisi sisse aknast ja uksest ning nende vaatamiseks ei olnud mingit vajadust raha maksta ja ajakiri osta. Meesteajakirju tuli ka järjest juurde, enam ei olnud ka Playboy teemadering midagi erilist.
Kuid selleks ajaks oli Hefneri sahver kuulsust, imetlust ja au täis.
Kui äri hakkas kärssama, üritas Hefner kaotusi kompenseerida edevusega. Ta rokkis kollases meedias ning tarvitas oma varusid - elas oma vanal brändil kuni surmani. Varud olid otsakorral, sest Playboy mõisa privaatpeod ei olnudki enam midagi nii eksklusiivset ja erilist kui varem.
Hefner liberaliseeris seksiteema. See on ühest küljest hea, sest tänapäeval räägitakse sellest palju vabamalt. Kuid ta tegi naistele ka karuteene, sest kommertsialiseeris naise keha ning pani sellele külge hinnasildi. Ma pole kindel, et Playboy kaanel poseerinud daamid kõik täna väga õnnelikud ja uhked on.
Lisaks sellele propageeris Hefner mõttetut ringihullamist. Inimese keha on tema tempel, mida tuleks hoida korras ja puhtana. Aga Hefneri jaoks oli see tempel läbisõiduhoov. Rõhus kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Kuulad Hefneri juttu ja mõtled: inimene ei ole ju ometi jänes.
Hefner ei olnud mingi gigolo ja paugutaja. Igaüks, kes seksist ja Viagrast räägib, ei ole ju ometi veel voodikunn. Kui 10 aastat tagasi temaga kohtusin, oli ta 82-aastane. Kõikjal kirjutati tema noortest naistest ja voodiseiklustest. Aga uskuge mind, ma tunnen vana inimese ära. Ja Hefner oli vana, hall, poolkurt, tudisev papi. Tema kolm toonast tüdruksõpra elasid mõisas täiesti omaette elu. Siin ei ole fantaasiatele mingit ruumi vajagi.
Järgnevalt ka kohtumisest sündinud lugu.
Patu ja moraalituse sümbol, maailma hedonist number üks ja enam kui paari tuhande naispartneriga maganud seksimasin. Teisest küljest aga inimene, kes viis täide oma unistused, elav Ameerika unelm – selline on 81aastane Playboy kontserni asutaja miljardär Hugh Hefner.
Los Angeles, Beverly Hills – rikaste ja kuulsate staaride rahalõhnaline kodukant. Lopsaka troopilise kõrghaljastuse vahelt paistavad uhked lossid, tänaval vuravad Rolls Royce’id, Lamborghinid ja Bentleyd. Jalutan mööda Charing Crossi tänavat viimase kilomeetri Hefneri häärberini, kuni peatun pisut roostes metallvärava ees, mille taga peitub enam kui kahehektarisel maatükil kõrgete ja tihedate okaspuudega varjatud lossihoone.
Äkki kostab kusagilt võsast läbi mikrofoni: “Can I help you, sir?” Kaamerasilm on tabanud luusija värava taga. Minuga suhtleb “rääkiv kivi”, teisel pool on juhtme otsas turvamees.
Esimene sõber – Hefneri pruudi terjer
Väravad avanevad ning USA lipust möödudes jõuan valge marmortahvlini, millel kujutatud jumalanna Aurorat sõjavankri ette lilli puistamas. Tegu on koopiaga Itaalia kunstniku Guido Reni freskost, mille originaal asub Roomas.
Mõned sammud mäest üles ja olengi uhke 1927. aastal valminud gooti stiilis häärberi ees. Õuel jalutab keegi napis sportlikus riietuses blond kolme koeraga. See on Kendra Wilkinson, üks Hefneri kolmest pruudist, kellega koos ta oma lossis elab.
Kendra pisikesele uudishimulikule terjerile nimega Martini jätan kohe hea mulje – ta toob mulle tennisepalli, mida mul tuleb temaga päris pikalt veeretada.
Mind tervitavad Hefneri parem käsi Joe ja teener Allan. Härral endal läheb veel aega. Nii jääb mul vähemalt 40 minutit valdustes ringi luusimiseks. Siin käivad argised asjatoimetused, ei midagi väga erilist. Isegi ühtki modelli pole kohal, kui Hefneri kolm sõbratari välja arvata.
Koeraomanik Kendra möödub minust kavala ilmega, nagu ütleks “ciao!”. Tal on üsna huvitav huumorisoon, sest hiljem kuulen teda Playboy PR-direktorile sõbralikul toonil ütlemas: “Mis sa siit otsid, ärimees? Get the fuck out of here, you motherfucker!”
Kendra on pöördesse ajanud uus energiajook, mida ta peagi ühe vutistaariga reklaamima hakkab. Mullegi pakutakse seda märjukest ning see maitseb päris hästi.
Lemmiknaise suured puurivad nukusilmad
Häärberi ees on suur purskkaev, mille ümber istutavad mehhiklastest aednikud lilli. Mehhiko ehitajaid, aednikke ja haljastajaid on kogu ümbruskond täis.
Maja ees seisavad mõned tagasihoidlikud Toyotad ja Hondad. Ei ühtegi luksusmasinat.
Hefneri lemmikpruut, lumivalges dressis Holly Madison jalutab üle hoovi ning vestleb oma õlal istuva valge papagoiga. Hetkeks puurivad ka tema suured nukusilmad minust läbi, siis väike viisakas naeratus ja sõnagi lausumata edasi.
Hefneri mõisas on pisike loomaaed, kus on elupaiga leidnud mitmed eksootilised sulelised alates paabulindudest ja flamingodest, lõpetades aafrika kurgedega. Kokku üle saja liigi. Lisaks ahvilisi ja sisalikke.
Elu on loomaaia asukatel nagu kuninga kassidel, enamik uitab vabalt aias või Hefneri külluslikus sekvoiametsas, Lõuna-Californias eraomanduses olevatest suurimas. Vöökõrgused flamingod jõllitavad ja uudistavad ümber külaliste, papagoid harjutavad oma kõneoskust.
Holly käib linde ja loomi toitmas, kallistamas ning nendega juttu puhumas. Vahel viib mõned linnud isegi basseini äärde. Ahv Cocole küpsetab Holly vahel banaanirooga.
Kusagil siin läheduses peavad veel olema tenniseväljakud, neli hiiglaslikku külalistuba modellidele, poksiring jm. Lisaks piljardi- ja pok kerilaudadega mängude maja, mille seinal on Hefneri pildiga viiedollariline. Selle kinkis vanahärrale suure kahjutundega ajakirja Esquire peatoimetaja. Hefner töötas ajakirjas 1952. aastani, mil ta lahkus palgatõusu saamata.
Seejärel asutas mees Playboy, mis sai vähem kui aastaga Esquire’ist edukamaks.
Malbe Bridget ja hüljatud koerad
Ringkäik aias tehtud, läheme majja. Selle 30 toaga häärberi ostis Hefner 1971. aastal miljoni dollariga ning kolis siia elama aastal 1975. Mõisa interjööris domineerivad tammepaneelidest seinad, Itaalia marmorist põrand, palju vanaaegset mööblit, külluslikult portselani ning seksuaalsusele rõhuvaid seinamaale.
Näiteks Salvador Dalí abstraktne illustratsioon noorest neitsist ja tema vooruslikkusest.
Ma saan külma koola – alkoholi selles majas külalistele ei anta – manitsuse saatel, et ma jääksin elutuppa ega pistaks oma nina raamatukokku: seal käivat selle maja kolmanda perenaise, Hefneri pruudi Bridget Marquardtiga parajasti fotosessioon. Ka ei tohi külalised omapäi majas ringi luusida, sest see vanahärrale ei meeldi.
Bridget on malbe naine seksikas kirjus kleidis. Tervitab sõbralikult. Tema fotosessioon on kolinud hoopis õue. Naisel tuleb istuda mõisahoone ees murul, paar armast koerakest süles, ning poseerida kodutute koerte abistamise projekti tiimile.
Hefneri kodu suures elutoas on hiiglaslik kamin, orel, malelaud ning kinoaparatuur filmiõhtute tarbeks. Selle toa oreliga tehti dramaatilised heliefektid tummfilmile “Ooperifantoom”.
Minust tatsab mööda pisike pisut küürus ja hallipäine vanamees kirsipunases siidpidžaamas.
See ongi Hugh Hefner ise.
Selliseid pidžaamasid on tal üle 200, enam kui 20 värvitoonis. Pidžaamadesse armus ta aastaid tagasi, kui tal tuli poole ööni tööd rügada, ent smokingis oli see võrdlemisi ebamugav.
Vanahärra kuulmine pole enam see mis nooruspäevil
Enne intervjuud Ekspressile annab peremees kiire usutluse Playboy veebilehele ning loeb sisse reklaami jänkuimpeeriumi uue sotsiaalse võrgustiku brändi PlayboyU jaoks.
Seejärel paariminutiline värskendus, mille järel istumegi intervjuulaua taha, mis on ühtlasi lauamängu triktraki laud pisikeses raamatukogu-videostuudios.
Oma esimest lauset pean ütlema kaks korda, sest härra ei kuule enam hästi. Paljude kriitikute arvates ongi Hefner oma endiste hiilgeaegade karikatuur.
Avaldan kahetsust, et minu väikese Eestist kaasa võetud kingituse – värske Eesti Ekspressi ja
pudeli Vana Tallinna – suutis lennufirma koos pagasiga kusagile ära kaotada. Sellest pole hullu, arvab Hefner.
Ta avaldab heameelt, et Venemaa ja paljud nii-öelda raudse eesriide taga olnud riigid on maailmas esimeste hulgas, kus on omakeelne Playboy. Neid riike polegi palju, kõigest 25. Eesti alates oktoobrist kaasa arvatud.
“Nendes riikides nägid inimesed Playboys ülemaailmset sõnumit, mille sisu oli isiklik vabadus ja seksuaalne revolutsioon,” märgib Hefner.
“Kui paljude eestlastega olete te kokku puutunud?” uurin.
“Ma ei tea. Ma ei küsi oma külalistelt, kust nad tulevad, milline on nende rass või usk. Aga väga võimalik, et teie olete esimene eestlane, kellega ma suhtlen,” ütleb Hefner.
Ise kössitab, pea õlgade vahel, diivaninurgal, pruunid silmad helendavad peas. Vaatab rääkimise ajal teraselt otsa n ing vahel heidab pilgu üle toa. Sirutab oma kõrva küsimuse ajal hästi lähedale, olgugi et keeran oma häälele märkimisväärselt volüümi juurde.
Ei tea Eestist midagi
“Mida te Eestist üldse teate?”
“Mitte midagi, kui aus olla. Tean vaid seda, et Eesti oli kunagi osa idablokist, suurest Venemaast. Ja nüüd olete vabad,” ütleb Hefner. Tore on, et ajakiri nüüd ka eestikeelseks saab, avaldab ta tunnustust. Sest eestlaste hulk, ligi 1,4 miljonit, on umbes sama suur kui Playboy häärberi elu tutvustava telesarja The Girls Next Door vaatajaskond USAs.
Hefner ei tea midagi ka Piret Aavast – heledapäisest eestlannast, kes valiti 2001. aastal Playboy veebiküljel nädala kübertüdrukuks ning kes nüüd elab New Yorgis.
Pisut eesti verd on Playboy kuu tüdrukus ehk Miss July 1989 Erika Eleniakis, hilisemas teleseriaali “Baywatch” staaris. Blondiini ema on Eesti-Saksa päritolu.
Esimene eestlanna ajakirja veergudel oli juba 1977 Miss June Virve Reid, punaste juustega väliseestlanna Kanadast.
Vanahärra hüplik teemavalik viib jutu korduvalt Playboy jänkukese kaubamärgi edule, mis sümboliseerib igal pool seksuaalset vabadust. “Näiteks Hiinas ei ole Playboy ajakiri lubatud, aga kaubamärk on seal väga populaarne. “Jänes” on poliitiline avaldus, millel on inimlik mõõde,” kiitleb ta.
Eakas seksirevolutsionäär, kelle elu näib magus nagu karamell, lööb tänaseni aktiivselt kaasa Playboy töös, valides muuhulgas välja playmate’i. Hefneri päevakavasse mahub hiline ärkamine, kohtumine erasekretäriga, intervjuude andmine ja palju muud. Ilma tema heakskiiduta ei jõua Playboy ajakirja ükski aktifoto.
Suure osa õhtutest sisustab härra filmide, eriti vanade 1930.–40. aastate linateoste vaatamisega pruutide ja sõprade seltsis. Näiteks selle reedeõhtu filmikavas on Anthony Hope’i seiklusnovelli “Zenda vang” ainetel valminud film.
“Filmid on minu kirg, mis on mu elu põhjalikult kujundanud. Kasvasin puritaanlikus perekonnas, kus puudusid kallistused ja musid. Seetõttu põgenesingi unistustesse ja fantaasiatesse, mille leidsin filmidest,” ütleb Hefner.
Seksi eelmäng on – doomino
“Te nimetate end planeedi kõige õnnelikumaks inimeseks. Teil on kõik olemas. Mis teid veel vormis hoiab, teile pinget pakub?”
“Kellelgi pole kõike olemas,” vastab Hefner. “Mina olen üks suur õnneseen. Tüüp, kes viis ellu oma uskumatutena näivad unistused. Tunnistan uhkelt, et muutsin maailma, vabastades selle sotsiaalsetest ja seksuaalsetest tabudest,” teatab ta.
“Aga kui tähtis seks teile on? Mängite tüdrukutega pigem doominot või käite nendega Disneylandis, nagu olete väitnud?”
“Doomino on mulle eelmäng. Seks käivitab kogu maailma. Kahe soo vaheline külgetõmme on
tsivilisatsiooni alus. Kui külm ja kurb oleks küll praegu maailm, kui need kaks poleks omal ajal kokku saanud,” muigab Hefner. “Minu isiklikku maailma käivitab see romantiline side, mis seksiga kaasneb.”
81aastasena teeb ta “seda” keskmiselt kaks-kolm korda nädalas. Ning on Viagra suuremaid eestkõnelejaid. Vanamees on kõrvuni armunud blondidesse, oma sõnul on see külgetõmme kestnud terve tema eluea ja sai alguse filmidest.
Hef ner on varem oma seksinippide kogumikust puistanud, et vahekorra ajal pole hea mõte tukkuma jääda. See pole lihtsalt viisakas. Ka on ta väitnud, et kui ostad endale eralennuki, peaksid sinna kindlasti panema ka suure, turvavööga varustatud voodi.
Oma rinnakate, suurte silmadega blondiinidest pruutide arvu on Hefner viimastel aastatel vähendanud. Kui 75 aasta juubelil oli tal neid seitse, siis nüüd vaid kolm. Kolm pruuti, see on parem kui üks pidevalt irisev abikaasa, leiab ta.
“Kui 1950.–1970. aastatel tegi Playboy oma sisuga revolutsiooni, siis praegu pole seks enam tabuteema – naise kehavõlusid ja seksi on kõik meediakanalid täis. Millega Playboy tänapäeval kütkestab?” uurin.
“Arusaam, et seks on tabuteema, pole kuhugi kadunud. Vähemalt mitte Ameerikas. Siinne valitsus on seksi suhtes ääretult skisofreeniline, üritades seda tsenseerida. Ja kui Janet Jackson paljastab telekaamera ees oma rinna, saab keegi selle eest kusagil trahvi,” seletab Hefner ja lisab, et nüüdseks pidurdamatul “jänkukesel” on veel palju tööd teha.
Pidurdamatu jänkuke
Hefner üritab leida näiteid Playboy jänku vägitegudest, aga nimedele pole tal mälu. Nii ei tule talle meelde Britney Spears, kes kusagil Playboy nabarõngast kandis, ega ka Veneetsia, mida külastades ta hiljuti leidis järjekordse Playboy butiigi.
“Väike jänkuke on igal pool. Ja tead, nagu jänesed ikka, paljuneb ta väga kiiresti,” muigab ta.
Oma halva mälu kohta viskab Hefner killu, et see on nagu segamini pööning, kus vajalikud asjad on alati kusagil kastide taga peidus.
“Härra Hefner, kahtlemata ei ole kõik teie tegevusega rahul...” püüan intervjueeritava eufooriat piirata.
“Just nimelt. Seetõttu olengi ma nii populaarne. Kui ma kõigile meeldiksin, oleksin igav,” satub ta veelgi enam hoogu.
“Mõni ütleb, et naise kehaga raha teenida pole eetiline.”
“Me ei müü naisi. Me müüme pilte. Siin on suur vahe. Seksuaalsuse ja naise keha illustratsioonide müümine on osa reklaamindusest ja kommunikatsioonist üldisemalt. Playmate’id kannavad sõnumit seksuaalsest vabadusest, sest seks on elu loomulik osa,”
seletab Hefner.
Kõige kõlbelisem mees linnas
“Te elate väga hedonistlikku elu, mille märksõnad on vabadus ja nauding. Mida sellised asjad nagu moraal ja sündsus teie jaoks tähendavad?”
“Pean end väga moraalseks ja sündsaks meheks. On võimalik olla abielus ja elada pereelu, mis seejuures pole üldsegi moraalne. Näiteks kui mõni senaator, kellel on abikaasa ja lapsed, püüab mõne võõra naisega kusagil tualetis vahekorda astuda.”
“Meie sõnum on puhtam, tervislikum ja ausam seksuaalsus, mis on traditsioonilistest väärtushinnangutest palju kõlbelisem ja sündsam,” räägib Hefner, tuues paralleele oma vanemate konservatiivse, ent seetõttu puuduliku abieluga.
“Aga see, kui voodipartnereid vahetatakse nagu sokke – on see siis moraalne?”
“Võib küll olla. Probleem on, et see, mida me peame ajalooliselt seksuaalsuse puhul moraalseks, ei ole tegelikult moraalne. Et mehel on mitu tüdruksõpra järgemööda või isegi korraga, ei tähenda, et see oleks amoraalne. Tähtis on, kuidas neid kooselu ajal koheldakse, kas on lugupidamine ja austus,” räägib Hefner.
Jumalat Playboy as utaja ei usu. Piibel on tema jaoks juturaamat. Hefner leiab, et me elame maailmas, mis on uskumatult mitmetahuline ja inspireeriv, ning mis see kõik tegelikult on, ei oska keegi öelda. Usk on tema arvates müüt, mille inimesed on loonud, leidmaks oma küsimustele vastuseid.
Elus tuleb pidu panna
“Nii et teie elu juhib pigem saatus?”
“Ei ütleks nii. Arvan, et iga mees on oma õnne sepp. Kõike ta ei kontrolli. Aga ta peab elama kõlbelist elu, kohtlema inimesi hästi, armastama neid, muutma maailma paremaks. Sisimas endale seejuures tunnistades, et oleme siia maailma tulnud lühikeseks ajaks, mistõttu tuleb seda aega vääristada ning olla selle eest tänulik.”
Hefner on suur peoloom, korraldades igal aastal lossis kuus suurt pidustust, kuhu tuleb kuni tuhat USA meelelahutustööstuse võtmeisikut. Kõik nad liiguvad ringi pidžaamas või alupesus, naudivad basseinimõnusid või mõnulevad kivikoobastesse rajatud kuumaveevannides.
Muretut Hefnerit ei morjenda peaaegu miski. “Kui miski peakski muret valmistama, siis võib-olla ainult see, et kui kaua mu elu veel kestab. Olen 81. Hea uudis aga on, et mu ema elas 101aastaseks, mis tähendab, et mul on head geenid ja lootus veel paarkümmend aastat elus püsida,” ütleb ta optimistlikult.
Samas muretseb vanahärra oma riigi poliitika pärast ning näeks Valges Majas järgmisena meelsasti Hillary Clintonit. “Meie riigi praegused prioriteedid on idiootlikud ja kahjulikud. Me ei tohi vabadust demonstreerida maailmale sõja kaudu,” viskab Hefner kive George W. Bushi kapsaaeda.
Kaanetüdrukuks Hefneri voodi kaudu?
Lõpetuseks panen Hefneri vaoshoituse proovile, rääkides talle endise Playboy modelli Jill Ann Spauldingi šokeerivast raamatust. Mõni aeg tagasi poelettidele jõudnud raamat räägib haiglaslikust elust Playboy lossis, kus modellid Viagrat täis topitud Hefnerit järjekorras rahuldavad ning kus playmate’iks saamise tingimus on vahekord vanahärraga.
Seejuures hoidvat arst peremehe aktiivsel sugulisel tegevusel hoolikalt silma peal.
Hefner nimetab Spauldingit üleannetuks naiseks, kellel lubati pahaaimamatult paar päeva häärberis veeta, ent kes kasutas seda aega ära edeva ja valedest kubiseva raamatu üllitamiseks.
“Mis reeglid siin siis valitsevad – kas playmate’iks saavad vaid need, kes on nõus teiega voodisse minema?”
“Kindlasti mitte!” ütleb Hefner resoluutselt. “Mõnel on raske aru saada, et olen üks kõlbelisemaid mehi siinmail ja pole seksi kunagi mõjutamisvahendina kasutanud. Siin on omad reeglid, tänu millele tuntakse end vabalt. Kes neist üle astub, visatakse välja ega pääse siia enam kunagi tagasi. Siin valitseb naiste võim, sest mehed peavad end vaos hoidma,” räägib Hefner.
Ja ongi kõik. Härra annab autogrammi värskele ajakirjale, ütleb hüvasti ja tatsab reipal sammul minema. Tagantjärele mõeldes jõuan arusaamisele, et Hefner on hea demagoog, kes räägib palju, kuid kelle jutu sisu on väike. Aga võib-olla sellise vahetu lihtsa sõnumiga suhtlemise ning noorusliku südame pärast ameeriklased temast lugu peavadki.
