Elupõline kommunist, kes tegi karjääri, rääkides ideedest, kuidas kulutada teiste inimeste raha. 2015. aastal sai Tsíprasest peaminister, kes viis teooria praktikasse. Siiani on see – teiste inimeste ehk sakslaste raha kulutamine – tal päris hästi välja tulnud.

Andrej Plenković (47), Horvaatia peaminister

Plenković on tubli jurist ja europoliitik, keda poliitilised konkurendid nimetavad vaevumärgatavaks. Ühel korral teda siiski märgati. See oli siis, kui kaks vene koomikut tegid talle tüngakõne, esinedes Ukraina peaministrina ning meenutades talle ühist külastust väljamõeldud homobaari.

Angela Merkel (63), Saksamaa liidukantsler

Teda iseloomustatakse tiitlitega „rauast kantsler“, „Saksamaa kuninganna“ ja „maailma võimsam naine“. Ühe endise Saksa ministri sõnul on Merkeliga koos lennates „alati tagatud kindel maandumine, ainult sa ei tea, kuhu“.

António Costa (56), Portugali peaminister

18 kuud Costa valitsemisaega on aidanud riigi pärast kümneaastast stagnatsiooni majanduskasvule. Samal ajal on meeleavaldustel nõutud kõrgemaid palku ja pensione, lühemat tööaega ja liberaliseeritud tööõiguse tühistamist.

Costa on hetkel raske valiku ees: kas lasta käiku rannikualade tulutõotavad nafta- ja maagaasimaardlad, riskides ilma jääda riigile sedavõrd olulisest turismisektorist.

Antonio Tajani (64), Euroopa Parlamendi president

Inglise keelt vaevaliselt purssiv itaallane hoidis transpordivoliniku kohta enne Siim Kallast. Hiljem, europarlamendi presidendikohta noolides hakkas mandaadi saamiseks tüütama ka Kaja Kallast, ehkki varem talle tähelepanu ei pööranud. Mandaadi saigi Kaja fraktsioonilt kätte. Ekspressile teadaolevalt ei ole Tajanit huvitanud ükski teine Eesti pere peale Kallaste.

Beata Szydło (54), Poola peaminister

Ammu enne Beata Szydło poliitikasse astumist tegutses Ekspressi veergudel kõigi Eesti naiskolumnistide ema Beata Kana. Szydło seevastu on võimukas Poola poliitik, konservatiivne katoliiklane. Mullu sügisel Iisraeli visiidi ajal osales tema limusiin viie auto kokkupõrkes. Mõni kuu hiljem sattus ta ametiautoga avariisse ja sai kergelt vigastada kodulinnas Oświęcimis. Annaks taevas, et Tallinnas …

Bohuslav Sobotka (45), Tšehhi vabariigi peaminister

Õpilasena asutas koos sõpradega põrandaaluse ajakirja, kus irvitas sotsialismiaja tavade üle ja oleks peaaegu koolist välja visatud. Praegu tuntakse Sobotkat sõnapidaja mehena, seda tunnistavad isegi oponendid. Samas oli ta algul samasooliste kooseluseaduse vastane, hiljem hakkas pooldajaks. Ja vaadake ette, Kultuurikatla ümbruse grafititegijad – Sobotka on teiesugustele nõudnud karme karistusi!

Bojko Borisov (58), Bulgaaria peaminister

Kodumaal hüütakse teda Batmaniks. Miks? Sest ta olevat võitmatu. Tal on must vöö karates, ta on olnud nii kuningas ­Simeoni kui ka kunagise kompartei juhi Todor ­Živkovi ihukaitsja. Tegemist ongi Bulgaaria Sõõrumaaga, kes on tõusnud politseinikust turvaettevõtjaks ja poliitikuks. On kaks korda suurte skandaalide tõttu koha kaotanud, kuid Batmanile kohaselt jälle pukki tagasi tõusnud.

Charles Michel (41), Belgia peaminister

25aastaselt sai temast Belgia siseminister, noorim minister riigi ajaloos. 35aastasena sai noorimaks peaministriks viimase 170 aasta jooksul. Ärritas belglasi sellega, et pole kosinud oma laste ema Amélie Derbaudrenghienit ning ei võtnud ühtegi isaduspuhkuse päeva, kui neil sündis tütar. Vihastas paavst Benedictus XVI peale, kui too väitis, et kondoomid aitavad kaasa aidsi levikule Aafrikas.

Christian Kern (51), Austria liidukantsler

Tuntud kui usin töödik, kes pole isegi nooruses pidu pannud. Sai 22aastaselt poja. Kui naine ta maha jättis, kasvatas last üksikvanemana. Kui naine tagasi tuli, tegid veel kaks last. Kui naine uuesti lahkus, jäi poeg taas tema juurde elama.

Dalia Grybauskaitė (61), Leedu president

Arvake ära, kas ta on korvpallitrennis käinud? Loomulikult, muidu Leedus presidendiks ei saagi. Aga korvpall on Grybauskaitėle tundlik teema. Kui üks Läti ajakirjanik intervjuu lõpetuseks küsis lemmikkorvpallurite kohta, teatas Grybauskaitė, et tema sellistele küsimustele ei vasta.

Donald Tusk (60), Euroopa Ülemkogu eesistuja

Poola poliitika sinivaal, kes on loonud oma eluajal terve hulga parteisid ja olnud seitse aastat Poola peaminister. Nüüd juhib Euroopa kõige tähtsamat otsustuskogu ja peab Euroopa Liitu koos hoidma. Eriti keeruliseks teeb selle aga tema oma kodumaa Poola praegune juhtkond eesotsas riigi tegeliku juhi Jarosław Kaczyńskiga.

Emmanuel Macron (39), Prantsusmaa president

Süüdistas enne presidendivalimisi pearivaali François Hollande’i selles, et too ei usu jupiterilikku presidentuuri. Macron ütles, et ei tahaks ise tavaline president olla. Prantslased hakkasidki teda nimetama Jupiteriks. Pärast valimisi ütles Macron, et ta pole Jupiter. Lubas isegi ajakirjanikega rohkem suhelda. Aga prantslased nimetavad teda ikkagi Jupiteriks.

Jean-Claude Juncker (62), Euroopa Komisjoni president

Junckeri jaoks on Euroopas ikka ja alati liiga vähe Euroopat. See mõte on hulluks ajanud kõik euroskeptikud ja olnud raske ka Junckerile endale. Kui Euroopa ajakirjanduses räägiti avalikult Junckeri alkoholimuredest, kutsus ta Prantsuse ajakirjaniku lõunale, et neid jutte raevukalt kummutada. Seda tehes jõi ta väikese salati kõrvale neli(!) klaasi šampanjat.
Joonistas Aivar Juhanson.

Joseph Muscat (43), Malta peaminister

Kui Martin Helme elaks Maltal, näeks ta Joseph Muscatist õudusunenägusid. Kunagi ajakirjanikuna töötanud sotsliberaal Muscat on machiavelliliku käitumisega poliitik, kes oskab panna konservatiivsemaid poliitilisi tantsukaaslasi valikute ette, kust ei rabele välja keegi. Nii sai võimalikuks samasooliste abielu ja samasooliste paaride adopteerimisõigus muidu tugevalt katoliiklikus Maltas.

Juha Sipilä (56), Soome peaminister

Edukas ärimees. On peaministrina väliskomandeeringus käies oma lennukit ise juhtinud. Lubas anda oma suvekodus peavarju põgenikele, kuid võttis hiljem pakkumise tagasi. Ei teinud seda aga piisavalt ruttu, sest Soome saabus tuhandeid pagulasi.

Klaus Werner Iohannis (58), Rumeenia president

Liberaalne Transilvaania saks, kellega käib kaasas saksapärane härrasmehelik kombestik. Ka tema luteri usk on ebarumeenlaslik, kõnemaneerid ebarumeenlaslikult tasased, maine ebarumeenlaslikult peaaegu laitmatu. Tema esimene autobiograafia kandis pealkirja „Samm sammu haaval“, teine raamat oli „Esimene samm“. Ei tea küll, mis saab kolmanda raamatu nimeks?

Lars Løkke Rasmussen (53), Taani peaminister

Rasmussenist rääkides peab kindlasti mainima vähemalt üht tema eesnime, sest aastast 1993 on Taanit valitsenud ainult Rasmussenid, välja arvatud 2011–2015, kui pukis oli Helle Thorning-Schmidt. Ilmselt oli Taanis identiteedikriis, mis lahenes järgmise Rasmusseni ametisseasumisega. Ka on praegune Taani valitsusjuht tuntud kirgliku õllesõbrana.

Leo Varadkar (38), Iirimaa peaminister

Sai ametisse sel suvel ning on riigi noorim, esimene India päritolu ja esimene geist peaminister. 2015. aastal teatas avalikult, et on gei, et toetada samasooliste abielude referendumit. Varadkari partneriks on Matt Barrett, nende suhe on kestnud 21 kuud. Varadkar on varem jõudnud olla ka kaitseminister, sotsiaalkaitseminister, tervishoiuminister ning transpordi-, turismi- ja spordiminister.

Mariano Rajoy Brey (62), Hispaania peaminister

Mees, kellega juhtub. 24aastaselt sõitis Rajoy autoga teelt välja ja vigastas nägu. Toona moondunud lõua tõttu ei aja Rajoy kunagi oma habet maha. Siis kukkus ta helikopteriga alla ja murdis sõrme. Tunamullu, neli päeva enne valimisi, sai Rajoy kodukandis Galicias ühelt poisiklutilt vastu vahtimist. Eesti turvateenistused peaksid Rajoyl eriti pingsalt silma peal hoidma.

Täiendatud: Teisipäeval teatas Rajoy, et Kataloonia kriisi tõttu ta Eestisse ikkagi ei tule.

Māris Kučinskis (55), Läti peaminister

2011. aastal pääses läbi häda asendusliikmena Seimi, mullu aga tõusis valitsuse tagasiastumise tõttu peaministriks ajal, kui president Raimonds Vējonis taastus südameoperatsioonist. Opositsioon tuletas toona meelde, et Kučinskis oli varem seotud oligarhidega ning sümboliseeris vastutustundetut aega Läti poliitikas. Peaministrina aga pööras maksusüsteemi astmeliseks ning lubas kaotada varimajanduse.

Mark Rutte (50), Hollandi peaminister

Hollandi ihaldatuim poissmees. Ilusmees Rutte oskab klaverit mängida, talle meeldib kodus paljalt ringi käia ja ta annab iga nädal ühes Haagi „vaese“ piirkonna koolis kodanikuõpetuse tundi. Vahetunnis mugib koos teiste õpetajate ja õpilastega juustuvõileiba, kord nädalas õhtustab koos emaga Indoneesia restoranis. On öelnud, et tahaks ühel päeval naist ja lapsi. Aga millal? Millal, Mark!?

Miro Cerar (54), Sloveenia peaminister

Miro Cerar on jurist. Omal ajal kirjutas ta Sloveenia konstitutsiooni, siis töötas parlamendi õigusnõunikuna. Suurema osa karjäärist on ta õpetanud juurat nii Sloveenia kui ka välismaa ülikoolides. Teda peetakse Sloveenia tuntuimaks õiguseksperdiks. Aastal 2014 sisenes tagasihoidlik jurist poliitikasse, pani oma parteile nimeks Miro Cerari partei, võitis kõige rohkem hääli ja sai peaministriks.

Níkos Anastasiádis (70), Küprose president

Anastasiádis on see tüütu onu suguvõsa kokkutulekul, kes ajab pidevalt sama joru. Isegi kui jutt mujale läheb, leiab ta mooduse vana teema ülessoojendamiseks – Küprose puhul on selleks saare Kreeka- ja Türgi-poolse riigiosa taasliitmine. Tallinnas räägitakse digiteemadest ja Anastasiádisel võib igav hakata. Värskeima info kohaselt võibki ta jääda tulemata.

Paolo Gentiloni (62), Itaalia peaminister

Aristokraatlike juurtega Gentiloni on itaallaste jaoks nii igav, et keegi ei viitsi isegi vastukampaaniat teha. Mida ikka ette heita, kui mehe elu põnevaim osa on lojaalsus Torino Juventuse jalkaklubile, ehkki ta ise pärineb Roomast. Kunagi teenis leiba ajakirjanikuna, hiljem ka kurikuulsa ärimehe ja riigijuhi Silvio Berlusconi kõneisikuna. Siis oli ta sõprade hinnangul märksa huvitavam inimene.

Robert Fico (53), Slovakkia peaminister

Nagu Slovakkia Savisaar – äärmiselt populaarne, aga ka väga vihatud. Poliitilist tegevust alustas 1986 juuratudengina komparteisse astudes, oli õpingukaaslaste sõnul vaimustuses marksismist-leninismist ja NSV Liidust. 1994–2000 Slovakkia esindajana Euroopa inimõiguste kohtu juures töötades ei võitnud 14 juhtumist ühtegi. Valimisi tavaliselt võidab, ehkki viimati jäi presidendivalimistel teiseks.

Stefan Löfven (60), Rootsi peaminister

Ema andis 10kuise poisi lastekodusse, teda kasvatasid kasuvanemad. 13aastaselt sotside parteisse astunud Löfven töötas keevitajana ja tegi karjääri ametiühingus, tõustes aastal 2005 IF Metalli esimeheks. 2012. aastast juhib Rootsi sotse ja on aktiivne soolise võrdõiguslikkuse toetaja, ent riik ootab praegu valitsuselt pigem võitlust kuritegevuse vastu, piirikontrolli tõhustamist ja kaitsekulutuste suurendamist.

Theresa May (60), Suurbritannia peaminister

Theresa May on sel nädalalõpul Tallinna kõige üksildasem uitaja. Ta tahtis, et Ühendkuningriik jääks Euroopa Liitu. Rahvas tahtis teisiti. Siis tahtis Theresa May rahva jõuliselt Euroopa Liidust välja juhtida. Rahvas tahtis jälle teisiti. Tallinnas tahab Theresa May olla võrdne partner Euroopa riigipeadele. Euroopa riigipead aga tahavad teisiti.

Viktor Orbán (54), Ungari peaminister

Pärit pisikesest Felcsúti külast Põhja-Ungaris. Muidu elab külas kaks meest, neli naist ja seitse kassi, aga kui Orbán peaministriks sai, kerkis sinna 4000 istekohaga jalgpallistaadion (mugavalt Orbáni kodumaja kõrbvale). Teise laheda asjana sai küla endale kitsarööpmelise raudtee, mille ehitamist toetati Euroopa Liidu fondidest.

Xavier Bettel (44), Luksemburgi peaminister

Kui tema nime guugeldada, tulevad järjepanu uudised: paavst tervitas Luksemburgi gei-peaministrit, Melanie Trump kohtus Luksemburgi gei-peaministri meessoost abikaasaga, NATO liikmesriikide tippkohtumisel osales Luksemburgi gei-peaminister, Luksemburgi peaminister abiellus oma meessõbraga. Xavier Betteli töö, saavutuste või poliitika kohta ei leia Google’ist midagi.

Eesti ekspressi euroopa liidu eesistumise toimkond