Erik Moora: Riik tegi kärnkonna valmis

Uus vanemahüvitise seadus on kärnkonn.

Konnad on imelised olendid. Voolujoonelised, rahumeelsed, ohutud. Oma võimsate tagajalgadega suudavad nad teha uskumatult graatsilisi hüppeid. Nad ei küsi, kas nende pea on vee all või peal – nad hingavad. Kui konna peaks olema teinud jumal, nagu väidetakse, siis on tegemist kahtlemata õnnestumisega.

Ja siis on olemas kärnkonn. Loomulikult on ka kärnkonna valmis tegemine suur asi. Peenimadki Šveitsi kellameistrid ja uljamadki Silicon Valley start-up-hundid ei saaks kärnkonna tegema hakates isegi lähedale praegusele tulemusele. Kärnkonn on, nagu öeldakse, täitsa vunts.

Aga ta ei ole siiski päris konn. Ta on harilikult kohmakam. Ta ei hüppa nagu päris konn. Ta ei naudi veerõõme sama entusiastlikult kui päris konn. Jääb mulje, et kui konna tehes poolele teele jääda, ongi tulemuseks kärnkonn.

Sotsiaalministeerium teeb praegu ümber meie vanemahüvitise seadust. See on väga hea mõte. Ehkki muidu nii helde vanemahüvitis on aastate jooksul aidanud kümneid tuhandeid väikeste lastega peresid, on sel olnud ka oma ilmsed puudused.