Kommunismi kuldne fallos ehk Kuidas kunstiga (Vene) piiri ületada?
Leonhard Lapini ja Malle Leisi varaste tööde näitust ette valmistades oli mul kui Y-põlvkonna kuraatoril raske mõista, et ühel meie suurimal kunstiklassikul Lapinil oli omal ajal tõsiseid probleeme oma loomingu eksponeerimisega. Näiteks 1984. aastal lasi KGB Lapini näituse Draakoni galeriis sulgeda, tuues põhjuseks homoseksuaalsuse ja pornograafia propageerimise. Sama juhtus ka mitmetel teistel näitusepindadel. Kui vanameistri käe all valmis okupatsiooni ajal paarsada teost aastas, sai neist eksponeerida vaid ühte-kahte tööd. Just selliste teoste Venemaal eksponeerimine aastal 2017 tundus omamoodi põnev väljakutse – esiteks viia nõukaajal põlu all olnud kunst tollase bürokraatiasüsteemi epitsentrisse, teisalt tutvustada vene publikule Nõukogude Liidus väga haruldast ja unikaalset popkunsti nähtust ning avangardi uut lainet.