03.05.2017, 00:40
Mereindiaanlaste kurgihooaeg
Toomas Mikkor elas veidi aega Kariibi mere ääretusse vaiadele ehitatud külas ning uuris, miks selle elanikud kogu aeg merepõhja sukelduvad.
FOTO:
Mereindiaanlasteks ei hüüa neid peale minu vist mitte keegi. Nad on üks osa miskitodest, kes elavad Hondurase ja Nicaragua idarannikul. Nende mitteametlik pealinn on piirijõe Rio Coco lõunapoolsel kaldal asuv Waspan (hääldatakse miskipärast Waspam), kuid mereindiaanlaste kodud asuvad rannikust kaugel, Kariibi mere liivasesse põhja taotud vaiadele ehitatud külades. Seda riiki kutsutakse Cayos Miskitoseks. Cayos viitab külade lähedal asuvatele elamiskõlbatutele väikesaartele, mis annavad mereindiaanlastele küttepuud, aga ei midagi muud. Mangroovivõsa on neil saartel nii tihe, et pole võimalik sammugi astuda. Ja kui ka oleks, siis tapaksid vereimejad mutukad, sääsed ja kihulased sealse elaniku kiirelt ära. Seepärast ehitasid mereindiaanlased oma elamud saartest üksjagu eemale merre.