Ütlen, et omanik jah, aga teie?

Pistab mulle visiitkaardi pihku, metsamaakler Janno Nikolajev, Viimsi mets OÜ. Teine – see oli raiuja-vend – ütles enda nime ka, aga kõrvust läks mööda. Ja räägivad, et keegi metsa-ostja Kohtla-Järvelt andnud teada, et see mets on müügis. Ja nemad nüüd vaatavad ja uurivad.

Ma ütlesin, et oot oot! Kuidas see Kohtla-Järve onu minu metsa müüb?

Jah, vaat, Kohtla-Järve mees teab, et see on siin müügis.

Viimsi poisil olid kaardid kaasas, andmed kõik välja prinditud, materjalid kenasti olemas.

Ega mul saladust ei ole ka, internetis kõik üleval: Lehese kinnistu Hirvli külas, üle 10 ha segametsa. Mets on hooldatud ja vana, muu hulgas pikka ilusat jämedat kuuske, 10 meetri kõrguselt ka veel 40 cm läbimõõt.

Eks neid helistajaid ole aastate jooksul olnud ka. Eelmisel aastal üks helistas ja pakkus 60 000. Ma ütlesin, et olete toredad poisid, aga ma olen ise viisteist aastat metsavaht olnud ja üht ja teist ikka tean. Hind kerkis kohe põmmdi 90 000 peale. Ma ütlesin, et kui milli kanti jõuate, võin hakata habet ajama, et notari juurde tulla. Toru pandi ära.

Nüüd rääkisin neile kahele, et mingit Kohtla-Järve mehega pole ma müügikaupa teinud, ja et läheme nüüd sõbralikult laiali. Saagija-mees võttis kurbliku tooni, et mõtle ise, meil inimesed ilma tööta, kallid masinad seisavad. Ja sina ei raatsi metsa maha müüa!

Näitasin sitakoorma peale, et see maksab ka raha, aga ise tundsin, kuidas raske süütunne mulle peale veereb. Ja kuidas metsamaaklerid-vaesekesed minu pärast pankrotti lähevad! Aga teisest küljest - kes see Kohtla-Järve onu selline on, kes mu metsa reklaamib?"

Janno Nikolajev, Viimsi Mets OÜst võtabki kohe krapsti toru.

„Oli jah selline lugu. Saime Kõne Kohtla-Järve kolleegilt, kes rääkis, et Kuusalu kandis on mees, kes küsib oma metsa eest kõva hinda, et vaadaku meie, äkki meie pakkumine sobib paremini. Läksime metsa üle vaatama."

Ja Risto Raidla, TTR Teamwork OÜ (Kohtla-Järve) palub natuke aega, et oma kõneregistrid üle vaadata. Ja helistab poole tunni pärast tagasi.

„Meie kontorist võeti metsaomanik Aamannile kõne 9, märtsil 12.08. kõne kestis 77 sekundit. Ma ise ei helistanud, ilmselt tegi seda keegi kontori poolelt. Ja jutt oli arvatavasti selline, et kas ta oma metsale hinnapakkumist soovib ja omanik vastas, eks te tehke. Aga kuna jutud liiguvad, et ta tahab kallist hinda, andsime koordinaadid edasi kolleegidele Viimsist. Ma ei saa aru, mida me valesti oleme teinud!?“

Ants Aaman ütleb asja kokku võttes, et metsa pole ta kunagi müüa tahtnud. Ja kui see soov kunagi tuleb, siis leiab ta ise maaklerid, kellele sellest soovist teada anda. „Ja üleüldse on mul on asjast selline arusaamine, et kui sa oled endast lugupidav maakler, võta omanikuga ühendust ja anna teada, kui saemehega võõrasse metsa metsa lähed. Ja ära saada sõpru sellise tüki peale, mis müügis ei ole.“