Rein Müllerson kohtumisest Putiniga: Ta oleks kindlasti valmis läänega diili tegema
Rein Müllerson (72) on rahvusvaheliselt tuntud õigusteadlane. Olulisemaid ametikohti:
1989–1990 NSV Liidu ülemnõukogu esimehe Mihhail Gorbatšovi rahvusvahelise õiguse nõunik.
1991–1992 välisminister Lennart Meri asetäitja.
1994–2009 Londoni ülikooli professor.
Alates 2015 Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhtivteadur. Keskerakonna liige.
Relvadega provotseerimisest
Kõrge Vene ametnik kirjeldas Putini juures toimunud julgeolekunõupidamist. Seal oli jutuks, et Vene lennuk möödus NATO laevast väga lähedalt. Keegi osalejatest olla kommenteerinud, et „nii ongi neile vaja“.
Putin pannud selle ütleja väga rangelt paika, et ei ole vaja niimoodi relvadega provotseerida.
Pärast arutasime kuluaarides, et vaevalt ametnik seda juttu omal algatusel rääkis. Arvatavasti tahab Putin näidata, et kui tema pole rooli juures, on seis palju ohtlikum. Et leidub inimesi, kes võtaksid palju rangema hoiaku, ja asi võib lõppeda kurvalt.
Süüria sõjast
Süüria kodusõja lõpetamiseks uusi lahendusi ei pakutud. Süürias pole hädas mitte ainult Venemaa. Kõik on hädas. Seetõttu oli rohkem tunnet, et oleme nagu ühes paadis.
USA president Obama lootis, et nad suudavad seitsme päevaga lahutada mõõdukad sissid terroristidest. Minu arust on see peaaegu võimatu.
Lavrov rääkis pikalt, et las ameeriklased annavad täpsed koordinaadid, kus asuvad mõõdukad sissid ja kus terroristid, siis me pommitame ainult terroriste.
Putin rõhutas, et nad pole üheksa päeva Aleppot pommitanud. Ma ei tea, kas pommitamist on uuesti alustatud, aga tundub, et küll alustatakse. Ma usun, et Aleppos on praegu ainuke lahendus sõjaline.
Euroopa rippumatusest
Väga palju räägiti, et Euroopa Liit peaks olema iseseisev jõud. Prantslased, ka mõned sakslased rõhutasid, et Euroopa Liidul ei ole iseseisvat välispoliitikat. Kogu välispoliitika dikteeritakse Washingtonist. Ma olen sellega küll mitte absoluutselt, aga paljuski nõus.
Venemaa ootab järgmise aasta valimisi Prantsusmaal ja Saksamaal. Prantsuse president Hollande kaotab peaaegu kindlasti. See tähendab, et Pariisi orientatsioon võib muutuda.
Meie jaoks Eestis oleks kõige ohutum, kui Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel oleks head suhted.
Hiinlaste käitumisest
Üks Venemaa tipptegija võrdles väga huvitavalt Venemaa suhteid Hiina ja Euroopa Liiduga.
Kesk-Aasia on Venemaa jaoks tagahoov. Kui hiinlased seal midagi teevad, siis räägivad nad Venemaaga läbi. Ja Venemaa hiinlastega.
Aga Euroopa Liiduga see ei toimi. Kui Venemaa püüdis olla kolmandaks osapooleks lepingus Euroopa Liidu ja Ukraina vahel, siis Euroopa Liit saatis nad põrgu!
Diili tegemist
Valdai klubi on Venemaal tegutsev mõttekoda. Korraldab 2004. aastast president Vladimir Putini kohtumisi maailma juhtivate rahvusvaheliste suhete teadlastega. Tänavu osales Valdai klubi töös esimest korda kaks eestlast – Rein Müllerson ja Euroopa välissuhete nõukogu vanemteadur Kadri Liik.
Praeguse kehva olukorra põhjustena nimetas Putin NATO laienemist ja Venemaa nõrkust. Ta viitas liiga palju järele andnud juhtidele, nimesid nimetamata, aga jutt käis Gorbatšovist ja Jeltsinist.
Putin ütles, et Venemaa käitub jõuliselt ja vastab igale provokatsioonile. Kui aga keegi tahab läbi rääkida, siis ollakse valmis dialoogiks ja isegi kompromissideks – aga mitte Venemaa matuste nimel.
Millised need kompromissid oleksid? Sellest juttu ei olnud. Putin oleks kindlasti valmis tegema diili.
Paljud on rääkinud sellest, et suurriikide piirid ei tohi kokku minna. Vähemalt Venemaa silmis kehtib arusaam „me ütleme NATO ja mõtleme Washington, mõtleme Washington ja ütleme NATO“.
Minu tõlgendus on, et kui NATO tõmbaks tagasi, siis tõmbaks ka Venemaa.
Clintonist-Trumpist
Putin lubas, et hakkab suhteid ajama iga USA valitsusega. Et Venemaal pole eelistusi. Kuid need, kes räägivad koostöö tegemisest, oleks eelistatud. Seda võib tõlgendada Trumpi kasuks.
Ma arvan, et ka Clinton hakkab Putiniga kokku leppima. Kas Trump hakkaks rohkem? Mina ei usu, et USA poliitika oleks väga teistmoodi. Sõltumata sellest, kas need häkkerid tegutsesid Vene valitsuse ülesandel või mitte.
Ärevast olukorrast
Putin ütles, et tuumarelv on garanteerinud rahu ja garanteerib rahu ka praegu.
Olukord on kindlasti ärev. Mitte sellepärast, et NATO hakkab ründama Venemaad või Venemaa mõnda NATO riiki.
Ei Ameerika ega Venemaa hakka teineteisega sõdima Süürias ega Balti merel, isegi kui tekivad mingid laskmised.
Tekkida võib väiksem konflikt, sest pooled on väga lähedal teineteisele ja mängivad, kes pilgutab enne silma. Niisugused asjad võivad käest ära minna. Võib-olla isegi rohkem siin kui Süürias.
„Külmast difusioonist“
Ühe käsitluse kohaselt on lähema viie kuni kümne aasta jooksul võimalik piltlikult öeldes „külm difusioon“.
Metallide kokku panekuks ei pea neid tingimata kuumaks ajama. Kokku võib suruda ka külmi metalle, aga see võtab palju aega. Välispoliitikas on samamoodi.
Kokkuvõttes oli tänavu Valdai klubis natuke rohkem lootust kui 2014. ja 2015. aastal. Pooled on läinud piirini, kus peab tagasi tõmbuma.
