Kaabu peas, päikeseprillid valge särgi rinnataskust alla rippumas, nägi ta välja nagu Indiana ­Jones.

Prokuröri asitõendite hulka kuuluv foto kujutab Vainot koos sõpradega Namiibias Omalanga jahialal. Seal saab küttida sebrasid, kaelkirjakuid, gepardeid ja paaviane, rääkimata mitut liiki sõralistest.

Kui politsei 2013. aastal Vaino kodu läbi otsis, ootas neid ees üle 70 topise.

Loomi-linde jagus magamistuppa (saarmas, kobras), kööki (faasan, ilves, hani) ja isegi vannituppa (mäger). Õueköögis olid hunt, lõvi, hüljes, tüügassiga ja teised.

Vaino kuulus peenesse jahiseltskonda. Jahitarvete kauplusest Schot­ter leidis politsei nimekirja, kus Vaino nimi seisis kõrvuti kindral Kerdi, admiral Kõutsi ja Saksa suursaadikuga.

Kahenädalane jahireis Aafri­kasse võis maksta üle nelja tuhande euro, pluss viisad ja jootrahad. Lastud sebra trofeena Eestisse toomise eest tulnuks käia välja tuhat USA dollarit, elevandipulli eest vähemalt tosin korda rohkem.

„VARSTI KUULUB MEILE KA AAFRIKA“: Viimsi Tehnoabi juht Raul Vaino (paremal) ja Viimsi Vee finantsjuht Priit Elbre (keskel) Namiibias 2007.

Vaino igakuine sissetulek oli 1441 eurot ja 95 senti puhtalt kätte. Süüdistuse kohaselt tasus ta isiklikke kulutusi tihtilugu vallale kuuluva osaühingu Viimsi Tehnoabi arvelt.

Masuajal osutus Vaino jahireiside korraldajatele unistuste kliendiks. Ivo Schotter kurtis veebruaris 2010 oma Aafrika partnerile, et jahituristide leidmine on läinud raskeks.

„Raul sooviks küttida emaelevanti ja võib-olla ka Tau antiloopi.“
Eesti jahikorraldaja kirjast Aafrika kolleegile

„Eesti majanduslik olukord on praegu väga keeruline ning inimesed kardavad raha kulutada ja tahaksid pigem oodata,“ kirjutas ­Schotter. „Ka Rauli ööuni on häiritud, sest ta mõtleb ainult krokodillidest ning võimalik, et ka tema tuleb minuga kaasa.“

Märtsis 2010 saatis Schotter Aafri­kasse uue kirja: „Sain ka Rauliga kokku, ta lubas kaasa tulla. Ta ütles, et krokodill on tema kollektsioonist puudu! (ja Tau antiloopi ka ei ole). Lubasin, et räägin selles asjas sinuga.“

Augustis 2010 läks Schotterilt veel üks kiri: „Raul käis mul laupäeval külas. Tema sooviks küttida emaelevanti ja võib-olla ka Tau antiloopi pärast seda, kui minu pühvlijaht on peetud. Kas see oleks võimalik ja mis see talle maksma läheks?“

Aafrika sõber arvas, et emaelevandi laskmiseks ei pruugi kvooti olla.

Schotter lootis, et luba õnnestub siiski saada. Eestlastel olid lennupiletid Aafrikasse juba broneeritud, kuid „Raulil ei ole tahtmist veeta kaks nädalat üksnes tasandikuloomi küttides“.

ELEVANDID JÄID ELLU: Raul Vaino soovis küttida emaelevanti, kuid ei saanud selleks õnneks luba.

Aafrika sõber oli sunnitud teatama: „Kahju küll, aga emaelevante seal ei liigu. Kas sina või Raul tahaksite katset teha elevandipulliga? Kõik see on täiesti olemas.“

Vaino ütles sel nädalal enne kohtuistungi algust Ekspressile, et pidas Aafrikas jahti oma raha eest.

Ihaldatud elevant jäi aga laskmata. Mehe sõnul lootis ta saada tasuta luba ohtliku looma küttimiseks: „Sina teed paugu ja saad mälestuseks pildi, loom ise jääb kohalikele.“

Saagi kojutoomine Aafrikast osutus keeruliseks. 2010 ootas Vaino Mustalt Mandrilt viit trofeed:

– pühvli büst alusel otsevaates,

– jõehobu kolju avatud suuga koos hammastega,

– vesivohlu (suur antiloop) büst alusel, vasakule vaatav,

– impala (keskmine antiloop) büst alusel, paremale vaatav,

– emase pühvli büst alusel, otsevaates, lühendatud kaelaga.

PÜHVEL: Tema trofeed on Vainol olemas.

Vaino huve esindanud ­Schotter läkitas pahase kirja rahvusvahelise logistikafirma Tallinna esindajale:

„Sul on hea võimalus Eesti rahva parimatele poegadele teha teene, sest oleme oodanud neid sabasid ja sarvesid juba ligi kaks aastat. Loomulikult palun arvesta meie rasket majanduslikku olukorda, kui teed meile hindasid, sest vahepeal oleme ootamisest kõik pankrotistunud ja lastelastele peaks jääma ka natuke šokolaadi jaoks.“

Keskkriminaalpolitsei luges kokku, et Schotteri äri teenis aastail 2008–2012 tänu Vainole ligi 40 000 eurot.

Schotteri sõnul müüs ta Vainole selle raha eest mingeid pumpasid. Dokumente oma jutu kinnituseks ta politseile ei esitanud.

Ennekuulmatu ülestunnistus korruptsiooniprokurörile

Raul Vaino väitis prokurörile, et tööleping lubas tal Viimsi vallale 200 000 eurot kahju tekitada.
SILMANÄHTAVALT ÕNNETUD: Raul Vaino koos abikaasa Margega kevadel kohtusaalis. Mõlemat süüdistati ligi 600 000 euro omastamises Viimsi elanikelt.

Rohkem kui 560 000 euro omastamises süüdistatav Raul Vaino peab ennast õigeks meheks.

„Juhatuse liikme lepingus oli sees tingimus, et võin tekitada teatud lossi,“ rääkis Vaino mullu ülekuulamisel prokuratuuris.

„2013. aastal sõlmitud lepingu kohaselt võisin tekitada kahju 80 000 eurot. Lepingud olid tähtajatud.“

Õigus kahju tekitada oli Vaino jaoks töökoha valikul otsustav.

Vaino juhtis Viimsi vallale kuuluvat torutööde firmat Viimsi Tehnoabi aastail 2003–2013. Selle aja jooksul sõlmis ta kolm juhatuse liikme töölepingut.

Enda sõnul võis Vaino tekitada kokku kahju 200 000 eurot. Ta pidas isegi spetsiaalset arvestust „peas ja ka märkmikus“, et mitte lubatud piiri ületada.

„Lossi“ tekitamiseks tellis Vaino endale igasugu kaupu, nii ehitusmaterjale kui ka kalleid rõivaid.

„Minu abikaasa tõi mulle koju riideid proovimiseks, ma proovisin neid ja kui sobisid, siis sobisid. Mina palusin arved vormistada Tehnoabi nimele. Tegin seda sellepärast, et minu mõistes oli tegemist tööriietega, nende riietega ma käisin näiteks koosolekutel.“

Politsei viis Vaino kodust asitõenditena kaasa 80 rõivast: Hugo Bossi ja Joopi! jopesid, Calvin Kleini kombinee, Sonia Rykieli kleidi, Escada seeliku jne. Samuti kolmteist paari jalatseid, Bossi ja Prada kingi.

Vaino tunnistas, et „lossi“ tekitamisega olid kursis Tehnoabi emaettevõtte Viimsi Vesi juht Toivo ­Eensalu ja finantsjuht Priit Elbre.

„Eensalu teadis, kuipalju on konkreetses arves „õhku“ ja millisteks kuludeks seda „õhku“ kasutatakse.“

Tehnoabi plekkis Vaino väitel kinni mitte ainult tema, vaid teistegi Viimsi tegelaste isiklikke ostusid.

„Tasusin arve ja rohkem küsimusi ei esitanud.“

Lisaks jagas Vaino soovijatele sularaha.

„Samuti küsis minu käest kogu aeg sularaha Toivo Eensalu. Temale andsin sularaha nii Tehnoabi kassast kui ka isiklikust rahast. Selle kohta me mingeid dokumente ei vormistanud.“

Veel avalikustas Vaino, et andis sularaha ka Viimsi Vee nõukogu liikmetele. Need määratakse ametisse vallavalitsuse poolt. Nõukogusse on kuulunud Viimsis hästi tuntud poliitikuid.

„Neid inimesi ma ei soovi nimetada,“ rõhutas Vaino ülekuulamisel.

Vaino jutust selgus, et Tehnoabi loodigi vallas sigaduste tegemiseks: „Et Viimsi Vee bilanss näeks välja puhtam.“

Prokurör Kristiina ­Savtšenkova käis koos politseinikega kontrollimas, kas Vaino endistel kolleegidel on kodus valla rahaga ostetud asju.

Toivo Eensalu kodust leiti 40tolline Sony teler. Eensalu pajatas, et see olevat talle Sony esinduses jõulueelse suurmüügi ajal tutvuse poolest ilma maksmata ja dokumente vormistamata niisama kätte antud.

„Raha ma kontolt üle ei kandnud,“ mäletas Eensalu. Mees arvas, et äkki andis ta raha hiljem Vaino kätte, et too selle poodi viiks.

Ka Priit Elbrel olid kodus Sony televiisorid. Elbre sõnul tasus ta telerite eest poes sularahas, „kuna minu arust pangakaardid ei ole eriti turvalised“.

Kaks aastat kestnud uurimise tulemusena leidis prokuratuur, et Eensalu ja Elbre vastu pole tõendeid.

Nii ongi kohtu all Raul Vaino. Mees, kelle sõnul „kõik, mis tegin oli firma hüvanguks“