Eesti imearmsad lõvikutsikad vallutasid rahva südame

Läinud nädalal sünnipäeva pidanud Tallinna loomaaial oli 1940. aastal juba seitse lõvi. Kaks neist – Kõu ja Vilgas – olid sündinud siinsamas Kadriorus.

Kui meie lõunanaabrid lätlased avasid Riias loomaaia juba enne esimest maailmasõda, siis Eestis kulus selleks veel kaua aega. Loomaaed asutati Tallinnas alles teise maailmasõja eelõhtul: Eesti Loomakaitseliidu eestvedamisel avati 25. augustil 1939 Lasnamäe veerel Kadrioru Väike Loomaaed. „Tallinna loomaaed ei saa suurusega küll kiidelda, aga kenasti on ta küllaltki korraldatud,“ kirjutas sel puhul Postimees. Vast avatud loomaaial oli 36 loomaliigi seas ka kolm lõvi. Isalõvi Zappik, tema tütar Tilli ja emalõvi Noora. Pool aastat hiljem sai aga lõvipere täiendust ja sellele elas vaat et kogu Eesti rahvas kaasa.

Tulevase lõviisa hingel oli kaks inimelu

Pisiperet hakati ootama juba enne loomaaia külastajatele avamist. „Omaaegne kurikuulus Zappik on papaks saamas. Ootame nüüd vaid, kui palju seda peenperet tuleb – kas kaks või kolm kutsikat,“ rääkis talitaja härra Sukku Uus Eesti ajakirjanikule juuli keskel 1939. Zappik oli tõepoolest kurikuulus lõvi. Jaanuaris 1935 skalpeeris ta Tallinnas oma talitaja Leopold Uusõue, kes suri. Mõni aeg varem oli ta samal viisil tapnud ka Helsingis oma talitaja.

Nüüd oli aga Zappik rahulik pereisa. „Tulevane lõvimamma Tilli ei tee inimestest väljagi. Tal on käsil leiva luusse laskmine. On väänanud enese ristseliti ja mõmiseb sõbralikult Zappikule, kui see möödudes teda oma sabaga puudutab,“ kirjeldas Uus Eesti.