Enne presidenti valitsesid Eestit riigivanem ja riigihoidja

Eesti Wabariiki kõige pikemalt tüürinud Konstantin Päts määras end 1937. aastal käskkirjaga ise ametisse.

Eesti riigipea kandis aastatel 1920–1934 ametinime riigivanem. Tollal oli riigivanem ühtlasi peaminister, kelle koos teiste Vabariigi Valitsuse liikmetega määras ametisse Riigikogu. 

Riigipea juhtis niisiis valitsust, aga samuti esindas Eestit ja pidas valvet riigikantselei üle. Et riigivanem oli juba siis paljuski kui president, näitavad ka selle nimetuse ametlikud tõlked aastast 1922: inglise keeles State Head või President, saksa keeles Staatspräsident.

1934. aastal hakkas Eestis kehtima uus põhiseadus, mis lahutas riigivanema ja peaministri ülesanded ja millega loodi eraldi riigipea institutsioon. Peaministri juhitav Vabariigi Valitsus oli nüüd riigivanema juures asuv ja tema poolt ametisse kutsutav kolleegium riigi valitsemiseks. 

Oluline muutus seisnes selles, et riigivanemat ei määranud enam ametisse Riigikogu, vaid ta pidi valitama rahva poolt viieks aastaks. Riigivanema kandidaadiks võis saada Eesti Vabariigi kodanik, kelle olid üles seadnud 10 000 Eesti kodanikku.