Esiteksvõin ma julgelt väita, et tänu foorumile kirjutan ma seda kirja siin. Tol hetkel, mil ma foorumist abi otsisin, kannatasin koolis koolikiusamise all ning minu erinevad püüdlused sellest vabaneda ei aidanud. Mind ei võetud kuulda, aga foorumisse abipalvega pöördudes sai palju häid vastuseid ning mind toetati. Samuti olen foorumist leidnud palju vahvaid noori, kes mõistavad mind ja ka mina mõistan neid väga hästi. Need, kes on foorumis kauem juba olnud, moodustavad justkui oma suure üle-eestilise sõpruskonna.

Ometigi paljud uued teemad enam seal nii toetavaid vastuseid ei saa. Paratamatult tekib küsimus, kuhu on kirves maetud.

Viimased kaks aastat on foorumis toimunud võimukaklused. Kedagi taandatakse, kedagi nimetatakse moderaatoriks. See, mille järgi moderaatoreid valitakse, on tavakasutajatele jäänud küllaltki segaseks ning levivad arvamused, et tutvused loevad. Kahjuks on see põhjustanud teravaid erimeelsusi moderaatorite ning tavakasutajate vahel. Selliseid lahkhelisid ei oska moderaatorid lahendada, aga kas vabatahtlikuna tööd tegev moderaator peakski oskama? Ilmselt mitte. Kõige rohkem tunnebki foorum puudust professionaalsetest nõustajatest, psühholoogidest ja isegi aktiivsest veebikonstaablist.

Viimase paari aastaga on foorumisse tulnud väga palju uusi kasutajaid, kes paraku on liiga noored ning ei mõista foorumi tegelikku olemust. Paljude jaoks on muutunud foorum ning jututuba meelelahutuseks ning tõsised abivajajad naerdakse välja või neid hakatakse mõnitama. Näiteks käib jututoas pidevalt üksteise sõimamine ja ropendamine. Sealsed moderaatorid võivad küll kasutajaid bännida ja/või hoiatada, aga need ei mõju. Tehakse uus kasutaja ning kogu asi läheb edasi. Siin aitaks ilmselt see, kui bännid muutuksid paremaks ning nendest ei oleks nii kerge mööda hiilida.

Mis puutub „Eesti Ekspressis“ ilmunud artiklisse, et foorumis leidub palju perverte, siis võin kinnitada, et nii see ka paraku on. Kuna olen naine, siis olen ka ise nendega kokku puutunud. Samas ei saa siin süüdistada ainult perverte, vaid ka foorumis käivaid noori neide, kes väga kergekäeliselt jagavad oma nime, elukohta ja ka pilte. Eks muidugi satuvad foorumisse eluga pahuksis olevaid noori, keda ongi väga kerge ära rääkida, aga siiski ei peitu probleem siin. Kui lapsed teaksid, et internetis ei tohi võõrastele endast pilte saata ning nendega kohtuda, siis jääks ilmselt ka selliseid juhtumeid vähemaks. Samamoodi nagu 15 aastat tagasi õpetati lastele, et kommi pakkuvate võõraste onudega ei tohi kaasa minna, peaksid tänapäeval vaenemad või õpetajad koolis rääkima, et mesijuttu ajavatele inimestele ei tohi endast siivutuid pilte saata.

Foorum muutuks taas selliseks nagu see oli kunagi, kui riik panustaks ning annaks raha. Foorum on noorte jaoks vajalik, sest seda näitavad ka kõik need teemad, mida sinna tehakse, me peaksime panustama sellesse, et noortel oleks internetis turvaline koht, kus olla ning kust on vajadusel võimalik abi küsida.