Kes on Savisaare viimane samurai Jaanus Karilaid?

Juba 19 aastat vaikselt Keskerakonnas küpsenud Jaanus Karilaid on nüüd tõusnud Edgar Savisaare soosikuks.

„Nii et Ekspress hakkas arvutama ja sai aru, et järgmise valitsuse teevad EKRE ja Keskerakond?“

Jaanus Karilaid, külm niiske käepigistus, siniste silmade all töökale inimesele omased tumedad varjud, istub Tallinna kesklinnas laua taga ja sirgeldab valgele paberilehele plusse ja miinuseid. EKRE ja Keskerakonna koostöö poolt ja vastu. Plusse on rohkem kui miinuseid. EKRE-mehed käivad tihti Tallinna televisioonis.

„Paar protsenti veel ja võimalik on teha kaksikvalitsus, kui kutsuda esile erakorralised valimised!“

Mõni tund enne meie kohtumist on tulnud välja uue arvamusküsitluse tulemused. Keskerakonna toetus on 26 protsenti ja EKRE toetus 19 protsenti. See tähendab kahe peale kokku 45 protsenti. EKRE toetus on tõusuteel.

Karilaid kiidab: „EKRE on uus tulija, kellel pole stampe peal. Nad aitavad kukutada Stenbocki valitsust ja on kasulikud kogu ühiskonna jaoks. Paljud teised on zombistunud.“

Jaanus Karilaid on oma 39 eluaastale vaatamata „igavene noorpoliitik“. Unistab valitsusse minekust. Räägib palju Karl Marxist (sõber Ramon Loik nimetab teda heaks Marxi-asjatundjaks), aga ka Derridast ja Habermasist. Püüab kõigile meeldida (sõber Ramon Loik õpetab teda, et kõige olulisem oleks „iseendaks jääda“). Karilaid ei kuulu vaimselt sellesse poliitikute generatsiooni, kuhu kuulus Lennart Meri, kuhu kuulub Marju Lauristin. Ta ei kuulu nende poliitikute-õpetajate sekka, keda peetakse eestvedajateks, tõrvikukandjateks.

Karilaid mõtleb hoopis sellest, kui tähtis on kaasa minna rahva seas tekkivate impulssidega („Kui nägin arvamusküsitlusi, et inimesed on kooseluseaduse vastu, sain aru, et olen õigel teel!“). Impulsid tulevad nagu trammivagunid, kuhu peale hüpata – eile kooseluseadus, täna pagulased, homme…

Niisiis, milline oleks EKRE ja Keskerakonna valitsus?

Suuri vastuolusid on vaid kaks. EKRE pole fosforiidi kaevandamise vastu, aga Keskerakonna juured on kunagises fosforiidisõjas. No ja siis veel venelased, ehkki ka paljudele venelastele ei meeldi pagulased ja geid.

„Muidu on meil mitmeid sarnasusi,“ ütleb Karilaid, ja kirjutab paberilehele märksõna „kooseluseadus“. Karilaid tahab kooseluseadust tühistada, nii nagu ka EKRE.

Miks? „Igaühe tutvusringkonnas on homoseksuaale, aga sallivama hoiaku saab võtta siis, kui tähtsamad probleemid on lahendatud.“

Selgub, et geidel peaks olema õigus altari ette minna alles siis, kui Eestis on likvideeritud järgmised kitsaskohad: palgavaesus, savijalgadel majandus, Haapsalu raudtee taastamine, puuduv regionaalpoliitika, töötus ja „veel mõned ühiskonna ees olevad küsimused“.

Kuidas on geid süüdi, et rongiga Tallinnast Haapsallu ei saa? Ja kas Karilaid teab, mida tähendab lühend LGBT?

Karilaid muutub ettevaatlikuks: „Ma igaks juhuks ei hakka ütlema!“

Aga queer? Karilaid palub sõna paberilehele kirjutada. Loeb seda ja raputab pead. Ei tea.

Süüria sõjapõgenike vastuvõtu seob Karilaid ühte puntrasse lisatingimusega. Selgub, et pagulasi saab Eesti vastu võtta siis, kui „on suurenenud sallivus nende suhtes, kes juba siin on“.

Mida see tähendab?

„Ravijärjekordade lühendamist ja medõdede palku,“ ütleb Karilaid.

Selge. Geid vastutavad vaesuse ja pagulased ravijärjekordade eest. Ja kui ka vastu võtta pagulasi, siis pigem kristlasi…

„Moslemitele mina olen vastu,“ ütleb Karilaid. „Mis toimub, on ususõda! Kui moslemeid on Eestis sada, pole probleemi. Aga 5000 või 10 000 oleks juba probleem! Moslemid tuleks üle riigi laiali pihustada ja jälgida, et kas lõimuvad. Nende peas ei tohiks olla…“

Rätte?

„Ei, ma mõtlesin seda, et nad peaksid arvama samamoodi nagu kristlased, et inimese elu on püha!“

Kas Eesti vajaks oma Pegidat?

„Mis see täpsemalt on?“

Karilaid jätab sooja ja heasoovliku inimese mulje. Ta ei ole üks „nende“, vaid üks „meie“ seast. Ta on „rahvas“, mitte „eliit“.

„Eks ma olengi selline pool aguli- ja pool maapoiss,“ ütleb ta. Soeng ta peas ei näi tulevat just värskelt juuksurikammi alt, ja Karilaiu riigikogu-pinginaaber Märt Sults ütleb, et „ükskord käis Karilaid päev otsa lahtiste kingapaeltega ringi“ – sest oli unustanud need hommikul kinni siduda!

Karilaiu ema on müüja ja töötab ühes Tallinna kohvikus. Esmaspäevast reedeni tööl, laupäeval-pühapäeval maal mehe juures. Karilaiu ema ja bioloogiline isa läksid lahku kohe pärast Jaanuse sündi, ja esimesest eluaastast on Karilaidu kasvatanud lisaks emale kasuisa, kes elab Riisipere lähedal ja peab veiseid. Karilaid on käinud Tallinna 32. ja 20. keskkoolis ning Kernu põhikoolis.

Karilaid on elanud juba 19 aastat koos Maarja-Liis Arujärvega, ajalehe Pealinn peatoimetajaga. Nad said tuttavaks ühe ühise sõbra sünnipäeval, kui Jaanus oli TLÜ esmakursuslane. Karilaid pingutas kõvasti, et tüdruku südant võita. Jaanusest kolm aastat vanemat Maarja-Liisi peeti tema õpingute ajal Tartu ülikooli ajakirjanduskateedri üheks suurimaks talendiks, kes produtseeris juba väga noorena häid lugusid Priit Pulleritsu juhitud Favoriidis, siis Eesti Ekspressis ja Luubis. Ka Pealinn on profilt tehtud – linnavalitsuses kokku pandud, Postimehe toimetuses kujundatud.

Abielus nad ei ole, aga juba kolmandat aastat kannab Jaanus suurt sõrmust. „Et ära märkida meie ühist eluteed!“ ütleb ta.

Jaanusel ja Maarja-Liisil on kaks last – kümneaastane tütar ja neljane poeg („Pojaga käime tihti metsas, võtame puudel ümber kinni ja kallistame, mina olen hiie-usku inimene ja saan puudelt väge!“). Nad elavad Meriväljal paarismajas: kolm tuba ja avatud köök. Kaks kassi, üks koer. Terve pere saab toidu lauale tänu Keskerakonnale. Karilaiu lemmiksöök on ühepajatoit.

Ehkki Karilaid on olnud Keskerakonna liige juba 19 aastat, tundub ta ikka veel justkui uus tulija. Kui Keskerakond pidas 22. märtsil Haljala rahvamajas oma ­aastakonverentsi, kutsus Savisaar üles „andma Karilaiule võimalust end näidata“. See oli päev enne Keskfraktsiooni juhi valimisi (mille võitis taas Kadri ­Simson).

„Savisaar esitles Karilaidu nagu vast leitud noorpoliitikut!“ torises Ekspressile üks fraktsiooni liige. „See, et Savisaar otsib erakonnast üles vana olija ja lööb ta läikima, annab tunnistust, et Savisaare toetajate pink erakonnas on lühike.“

Karilaid ja Savisaar kohtuvad keskeltläbi kord nädalas teiste Keskerakonna aseesimeestega: nendeks on lisaks Karilaiule Siret Kotka, Olga Ivanova ja Yana Toom.

Enne erakonna novembrikuist kongressi olid aseesimeesteks Kadri Simson ja Enn Eesmaa. Savisaar vahetas nad välja enda liitlastega – olgugi et Kotka, Karilaid, Ivanova ja Toom said erakonna juhatusse valimisel vähem hääli kui Jüri Ratas, Mailis Reps, Aadu Must, Enn Eesmaa ja Kalev Kallo. Muide, just Kallo loobumine valimistel võidetud kohast tõstis Karilaiu asendusliikmena riigikokku.

Samal kongressil hääletas Keskerakond ka uut põhikirja, mis näeb varasema kahe aseesimehe asemel ette nelja. Kuid hääletusel polnud kohal nõutavat arvu delegaate ja praegu käib Keskerakonnal kohtuvaidlus, kas uus põhikiri üldse kehtib. Kui ei kehti, pole parteil ühtegi aseesimeest.

Mis on Edgar Savisaare kõige tähtsamad õpetussõnad noorele kolleegile?

Karilaid ei pea kaua mõtlema: „See, et inimene on loomult nõrk.“

Kuidas ta seda enda jaoks täpsemalt lahti mõtestab?

„Muidu ei saakski teha head kirjandust ja teatrit, ikka mängitakse inimese nõrkuse ja ettearvamatuse peale.“

Mis on Savisaare nõrkus?

„See, et ta ei ole osanud hoida sõpru ja lähedasi. Ta on liiga tundlik ja solvub kergesti.“

Kui oleme kolm tundi rääkinud – Keskerakonnast, EKREst ja sellest, kas Russalka taha parki mere äärde on ikka vaja ehitada automagistraal –, ütleb Karilaid lõpuks, et tema on tegelikult hoopis sotsiaaldemokraat. „Sotside ja Keskerakonna valitsus oleks ideaalpilt.“

Aga sotsidel on kaks häda. Esiteks, pole oodata, et sotsid ja Keskerakond kahe peale parlamendienamuse saaksid. Ja teiseks, kui isegi saaks, läheks sotsid ilmselt lõhki küsimuses, kas minna Keskerakonnaga valitsusse või mitte.

„Lõhkise parteiga ei saa valitseda!“ teatab Karilaid veendunult.

Koostöö-edetabeli viimane koht läheb Reformierakonnale, sest nemad olevat juba liiga kaua valitsuses olnud.

Aga Karilaid juhtis aastatel 2006–2015 Haapsalu volikogu, ja alates aastast 2009 on Keskerakond olnud seal koos Reformierakonnaga koalitsioonis!

Keskerakond on vene valijate suur lemmik. Et venelastega paremini suhelda, tahab Karilaid hakata nüüd vene keelt õppima. Koos ­Oudekki Loonega on plaanis otsida selleks eraõpetaja.

Ja üks asi veel – Karilaid juhib riigikogu vapside rehabiliteerimise toetusrühma. Sinna kuuluvad ainult keskerakondlased ja EKRE-lased.

„See on väär stampkujutlus, et tegu oli fašistliku liikumisega,“ ütleb ta. „Me peaksime vapside laste ja lastelaste ees vabandama ja Artur Sirgile mälestusmärgi panema.“

Suvel plaanib Karilaid minna Soome Artur Sirgi hauale. Võimalik, et kaasa tuleb ka Edgar Savisaar.