5. oktoober. Kell on pool üksteist hommikul. Toomas Volkmanni sigaretist tõuseb valge suitsusammas otse Kelmiküla tuuletusse taevasse. Ta seisab oma kodustuudio rõdul, heidab pilgu üle madalate vanade majade ja kissitab silmi. Kohe peavad saabuma tema stuudiosse neli näitlejannat, kellest tuleb teha aktifotod. Toomas pildistab neid sotsiaalkampaania jaoks – eesmärgiga tõmmata tähelepanu meeste ja naiste palgalõhele. Esimesena jõuab kohale Ursula Ratasepp. Väikeste vahedega saabuvad Hilje Murel, Evelin Võigemast ja Mari- Liis Lill, kõik väga tõsised. Mari-Liisi käsi on jahe, kui ta tere annab. Toomas serveerib kohvi. Hommikune raskus tuleb kontidest välja saada. „Kas kõigil on ikka soe?” muretseb fotograaf. Keegi ei tohi külmetada, sest muidu jääb sinaka ihu „marmormuster“ ka pildile. Pildistamine võtab aega tunde ja Ekspress on ainsa väljaandena lubatud protsessi kajastama. Kolm päeva tagasi oli fotograafi ja näitlejannade ühistöö tulemus tänavatel näha. Toomas Volkmanni pingutusest pole palju paista. Alastust katab reklaamiseaduse paragrahv. Paistavad vaid näitlejannade silmad ja kinganinad. Kuidas pildistamine kulges ja miks kampaania algsel kujul ära jäi, loe Eesti Ekspressist.