Koolipoisina kuus aastat tagasi fentanüüli orki langenud Tõnis (24) räägib oma esimesest doosist, võõrutusnähtudest ja esitleb hulljulget ideed, kuidas narkomaane varastamisest eemal hoida.

Kuulsin hiljuti Tõnisest. Intelligentsest noorest mehest, kelle elu pöördus kuus aastat tagasi täielikult pea peale. Sõpradega huvi pärast fentanüüli proovinud, jäi ta ainest kohe sõltuvusse. Ärevaks tegev näide viimase aja uuest trendist, kus üha enam noori eestlasi satub kõige kangema saada oleva narkootikumi küüsi.

Nädal hiljem istume Mustamäel kiirtoidurestorani parklas. On keskpäev, kuum rannailm. Kui Tõnis, veidi kahvatu ja närviline, läidab sigareti, paljastuvad tema küünarvartel heledad süstlaarmid. Ta on esimesi kuid puhas, käib regulaarselt Wismari haiglas vastuvõtul ja loodab peagi alustada uut elu.

Paar päeva tagasi, kui me sinuga tuttavaks saime, ma imestasin, et sa ei näegi narkomaani moodi välja.

Kui sa nii ütled.

Viiepallisüsteemis, mis hinde oma tervisele annaksid?

Neli. Praegu on okei. Vahepeal oli tervis kehvem, olin nagu elav laip.

Esimene doos. Kuidas selleni jõudsid?

Pakuti.

Lihtsalt pakuti?

Jah, pärast üht pidu küsiti, kas küüru tahad. Proovisin ja mulle meeldis, kuidas see mõjus.

See oli kuus aastat tagasi. Mida sa sellest mäletad?

(Turtsatab naerma) Ma mäletan isegi laulu, mis sel hetkel raadios mängis!

Lamasin sõbra juures diivanil ja tundsin, kuidas aegamisi kadus kehast pinge. Olin maailma kõige turvalisemas kohas, kõige pehmemal voodil. Hingasin hästi rahulikult ja olin nagu vatitupsu sees, pilve peal.

Opioidid muudavad elundite töö aeglaseks. Kas sa vajusid magama?

Vastupidi, ma olin hästi sotsiaalne ja suhtlev. Kui ma varem ei osanud väga inimestele läheneda, siis pärast seda mõtlesin, et tahaks end kogu aeg niimoodi tunda. Tundsin, et see ongi õige Tõnis. See nüüd olengi mina. Mu enesehinnang oli kõrge. Mitte ükski mure mind ei häirinud sel hetkel.

Mis mured sind segasid?

Mul olid ärevushäired ja depressioon. Ma ise kahtlustan, et jamad algasid sellest, et hakkasin väga noorelt narkootikume tarbima. Alguses muidugi alkohol ja suitsud, seejärel kanep ja stimulandid.

Ma polnud sotsiaalne. Mulle ei meeldinud eriti väljas käia. Kui ma fentanüüli proovisin, siis ma tundsin, et issand jumal, kas on tõesti võimalik, et kõik halvad emotsioonid on kadunud.

Esialgu proovisid ühe korra?

Absoluutselt. Keegi ei plaani ju sõltlaseks hakata. Lõime sõpradega kohe käed, et davai, esimene ja viimane kord.

Tegelikult tegime juba kaks päeva hiljem uuesti. Miski ei tundunud fentanüülita enam nii huvitav ja otsustasime natuke veel teha. Jälle tabas mind ülisügav õnnetunne.

Läksime kella nelja paiku mere äärde jalutama ja tegime kalameestega juttu. Istusime seal tunde, nagu nad oleksid meie parimad sõbrad.

Hiljem hakkasin tarvitama ülepäeviti. Kuni ükspäev ärkasin sellise tundega üles, et keegi uuristab mu konte seestpoolt.

Kui tugevad võõrutusnähud olid?

Hommikul tundsin, kuidas nahk õhetab kuumusest ja lõualihased lähevad haigutamisest krampi. Pisarad voolavad, aga mitte valust või kurbusest, vaid lihtsalt voolavad. Keha saadab ajule signaale, et ruttu oleks vaja endale ainet sebida, aga jõudu pole. Pidevalt oleks nagu 42kraadine palavik.

Ainus viis, kuidas sa sellisel hetkel suudad olla, on looteasend. Lebad voodis teki all. Kehas tekib sama mehhanism nagu puudega lastel, kes kiigutavad end ette-taha. Kui teki alt välja tuled, on jääkülm, kui teki peale paned, on tunne, nagu oleksid saunas. Kõik see käib vaheldumisi kümnesekundiliste intervallidega.

Kõige hullem on oksendamine. Sa võid tunni aja jooksul vabalt kümme korda oksendada. Röögid ja oksendad, kuni lõpuks tuleb maost ainult sappi välja, mis põletab su kurgu. Need võõrutusnähud võivad kesta seitse päeva järjest.
SUBOXONE: Kasutatakse heroiini ja morfiini sõltuvuse raviks.

Mis hetkel sa hakkasid end narkomaaniks pidama?

Narkomaaniks pidasin end sellest hetkest alates, kui hakkasin sõpradele ja vanematele valetama. Enamjaolt selleks, et raha saada. Sõpradele valetasin, kus ma olen ja miks ma nendega välja ei tule.

Sõltlaseks hakkasin end pidama siis, kui ilmnesid esimesed võõrutusnähud.

Kui palju raha kulus tippaegadel ja kuidas seda hankisid?

Kuidas kunagi. Võis kuluda 30 eurot ja võis ka kuluda 130 eurot. Just niipalju, kui seda taskus parasjagu oli.

Püha müristus, kust sa selle raha võtsid?

Tööl käisin, laenasin, skeemitasin.

Millega sa vanematele rahavajadust põhjendasid?

Kuidas kunagi: sõbra sünnipäev tuleb, kinki on vaja; sain uue tüdrukuga tuttavaks, nüüd on vaja lilled osta.

Narkomaanid õpivad väga kiiresti varastama ja õpetavad teisigi.

Tõsi. Kui midagi muud üle ei jää ja pea ei noki, siis viimane peatus ongi vargile minek. Mul on õnnestunud teisiti elada. Eks selles mängib kaasa ka kodune kasvatus ja sotsiaalne taust.

Mil määral elukombed muutusid?

Esimesel aastal ei muutunud midagi, peale selle, et hakkasin oma käikude kohta valetama. Kui telefon helises, jooksin kohe õue. Kõik ülejäänu muutub teisejärguliseks, peamine on see, et sul raha jätkub.

Telefonihelin tähendab, et barõga ehk diiler on valmis kaupa tegema?

Jah, aga see ei tähenda sugugi, et tal tegelikult ka aine olemas on.

"Eestlasi ei usalda selles äris keegi. Neid lastakse üle: võetakse raha, vastu tuuakse suhkrut või söögisoodat."
Diilerite jaoks on oluline kliente hoida. Vahel võib kuluda mitu tundi, enne kui oma kauba kätte saad. Nad aina lubavad, et kohe saab, kohe saab. Siis sa ootad, helistad umbes 200 korda, lased lõpuni kutsuda, saadad 20 sõnumit: kas saab juba? Jah, saab-saab, vastab tema ja siis läheb veel tund. Diileril ei pruugi endal veel aine käes ega pakendatudki olla, kui ta juba lülitab telefoni sisse ja hakkab endale “elavat järjekorda” koguma, et kliendid teiste juurde ei läheks.

Kui olukord väga hulluks läks, sõitsin trammiga Koplisse, astusin tänaval suvalisele narkarile ligi, et davai, lähme teeme – ma ostan sulle ühe.

Kuidas vene keele selgeks said?

Eesmärk pühitseb abinõu, nagu öeldakse. Midagi oskasin ka enne rääkida, aga teisel aastal hakkasin juurde õppima. Mõnikord oli sel ajal arvutis Google translate lahti, kui diilerile helistasin.

Paljud barõga’d oskavad tegelikult eesti keelt. Vanglast enne tähtaega vabanemiseks annab palju plusspunkte juurde see, kui läbid sotsiaalprogrammi ja teed eesti keele riigieksami ära. Mõni oskab seetõttu kohe väga hästi suhelda.

Kuidas nad eestlastesse suhtuvad?

Väga ettevaatlikult. Eriti pärast 2013. aastat, kui tänavatele ilmus kesklinna narkorühm.

Eestlasi ei usalda selles äris keegi. Neid lastakse üle: võetakse raha, vastu tuuakse suhkrut või söögisoodat. Või võetakse raha ja lubatakse kuskil ära käia ja tagasi tulla, mida tegelikult ei juhtu.

Mitut diilerit sa isiklikult tunned?

Korraga on mul vähemalt viis kuni kümme numbrit telefonimälus olnud. Mustamäelt, Koplist, Lasnamäelt... Kui need ei toiminud, siis kordus eelkirjeldatud variant, kus ostsin teisele narkomaanile ühe voldiku ja too siis võttis mulle ka ühe. Keegi ikka teab, kust saab.

Kus tavaliselt kohtute?

Mis mõttes? Igal pool, kus ainet müüv isik parasjagu on. Tihedam liikumine on muidugi Kristiine ja Põhja-Tallinna ühiselamute ja sotsiaalmajade lähedal, samas seal on ka tuli kõige suurem ja võimalus, et midagi viltu läheb, ei ole väike. Koplis on igas teises või kolmandas majas oma inimene, kellelt osta.

Miks süstima hakkasid?

Ma ei saanud enam suitsetades kaifi kätte. Lihtsalt ei tundnud enam midagi.

Suitsetades on fentanüüli mõju lühike ja mitme doosi tegemine võtab kaua aega. Kui su tolerants on viis-kuus voldikut, jõuab esimese mõju juba enne lahtuda, kui sa neljanda voldikuni jõuad.

Kas sul süstla vastu psühholoogilist tõrget polnud?

Muidugi oli, ma lausa põlgasin narkomaane, kui laps olin. Ma ei julgenud tihti õhtul kojugi minna, ­ootasin maja ees turnimispuul, kuni narkomaanid oma asjad ära ajasid.

Alguses ma ei osanud ennast süstida. Aasta otsa palusin teisi. Ega süstida pole niisama lihtne, et ajad nõela veeni ja korras. Kõigepealt pead veeni üles leidma. Kui mööda lased, on halvasti.

Fentanüüli puhul on üledoos kerge tulema.

Jah. Tegelikult pole vahet, kas sa süstid või suitsetad, mõlemal juhul võib üle panna.

Eri diilerite vahet joostes võib algaja sattuda väga erineva kangusega kraami peale. Eriti hullusti mõjub see, kui oled alkoholijoobes või mõne rahusti mõju all.

VAADE NARKOMAANI ELU TUMEDALE POOLELE: Reporter Kristjan Pihl küsitleb Tõnist

Mida üledoosi puhul tunned?

Midagi ei tunne. Tavaliselt on nii, et viimane hetk, mida mäletad, on see, kui toru suust võtad või süstla veenist. Järgmine hetk ärkad nagu surnust üles ja ümberringi punastes ja vahel ka sinistes tunkedes inimesed.

Kõige suurem müüt on see, et kõik sõltlased on kriminaalse taustaga vene keelt kõnelevad bandiidid. Ei ole, sõltlane võib vabalt olla su enda eesti keelt kõnelev töökaaslane ja keegi, keda sa eales ei kahtlustaks.

Ta võib tööl käia, tuua lapsed autoga koju, viia abikaasa õhtul restorani?

Mina isiklikult ühtegi nii eeskujulikku elu elavat sõltlast ei tea, aga tööl käimine ja ühiskonna normide piires funktsioneerimine on täiesti tavaline.

Mis elualadel su tuttavad tegutsevad?

Mina tean laotöölisi, klienditeenindajaid, baarmeneid ja kokkasid. Neid on igal pool, ka taksojuhtide seas.

Kui keeruline on sõltuvust lähedaste eest varjata?

Sõltub lähedastest, kui hoolivad ja tähelepanelikud nad on. Mina elasin koos vanematega ja vahepeal elukaaslasega, nad hakkasid kahtlustama, et midagi on valesti, aga et kohe nii valesti, see ei tulnud ilmsiks enne, kui ma ise seda neile ütlesin.

Mis peaks lähedasi valvsaks tegema?

Söögiisu ja järsk kaalulangus. Kahtlased käigud muidugi – telefon heliseb ja juba jooksed. Vanad huvid kaovad. Tekivad põhjendamatud kuluallikad. Pidev valetamine raha saamise eesmärgil on väga tüüpiline.

Kirjutasin hiljuti ühest juhtumist, kus endine profirattur suri vanalinnas fentanüüli üledoosi. Tema lähedased ei usu siiani, et poiss vabatahtlikult midagi tarvitas.

Minu vanemad samamoodi. Muidugi nad nägid, et midagi on valesti, aga et midagi sellist seda nad poleks elu sees uskunud. Ma käisin koolis. Sain iseendaga normaalselt hakkama.

Kuidas ema reageeris, kui talle fentanüülist rääkisid?

Nutma hakkas. Peaaegu oleks mind kodust välja visatud. Algul ma ei öelnud, et fentanüül – ütlesin, et olen aasta aega heroiini tarvitanud. Keegi ju ei teadnud siis fentanüülist veel midagi.

Miks sa üldse rääkisid?

Ma ei saanud enam üksi hakkama. Toona oli metadooni asendusravi Wismaris tasuline. Mul polnud isegi selleks raha.

Väidetakse, et eestlaste osakaal süstlanarkomaanide hulgas on viimase kahe aastaga pööraselt suurenenud.

Kindlasti. Alates sellest ajast, kui mina hakkasin tarvitama, on eestlasi ikka tohutult peale kasvanud. Kui enne oli eestlasi 5 protsenti, siis nüüd on neid minu hinnangul umbes 20–30 protsenti. Noored eesti tüdrukud müüvad ennast. Nad näevad väga kohutavad välja.

Mis nende kahe aastaga juhtus?

Juhtus see, et levis teadmine, et fentanüüli saab peale suitsetamise ka süstida ja ninna tõmmata. Mida rohkem see aine eesti ringkondadesse imbus, seda väiksemaks muutus ­stigma ja inimesed ei kartnud enam nii väga.

Eestlased on alati süstlaid kartnud. Süstlad on olnud venelaste mängumaa. Ühel hetkel hakkasid erinevad seltskonnad pidudel kokku puutuma ja harjumused segunesid.

Kus need eestlased elavad, kes fentanüüli teevad?

Mingit rusikareeglit küll pole. Koplist ja Lasnamäest eliitrajoonideni välja.

Mitu korda oled püüdnud fentanüülist loobuda?

Kuskil kuus-seitse korda. Iga kord olen pidanud vastu maksimaalselt kuu aega, siis tuleb jälle meelde, kui sitt elu tegelikult on. Kui sa korra oled orki langenud, nii lihtsalt enam välja ei saa, eriti kui ümbritsev keskkond jääb samaks.

Kuidas metadoon maitseb?

Nagu Sprite.

Käid hommikul Wismaris kohal ja saad oma doosi kätte?

Jah, nad testivad oma patsiente. Kui su proovid on puhtad, on võimalik ka vähem käia, saad korraga rohkem kaasa. Mõnele antakse take-away korras mitme päeva jagu. Aga nii kui must proov tuleb, pead nagu naksti iga hommik kohal käima.

Mina sain õdedega hästi läbi. Ükskord, kui terveks sain, viisin neile tänutäheks lillekimbu. Nad olid väga õnnelikud.

Metadooni eesmärk on fentanüülist võõrutada?

Jah, eks teatud määral selleks ka, et sa hoiduks varastamisest.

Aga kui sa natuke uurid, kui vähesed neist tegelikult puhtaid proove annavad, näed, et erilist mõju pole. Narkomaanid petavad metsikult. Puhast uriini on ju võimalik tänavalt osta. Naised peidavad puhta uriiniga kondoomi enda sisse ja kallavad selle Wismaris ümber, et analüüs meelepärast tulemust näitaks.

Metadoon ei aita võõrduda, ta võtab ainult võõrutusnähud ära, aga himu mitte.



Mis lahendusi sa näed?

Kõige lootusetumate juhtumite puhul oleks palju efektiivsem meditsiiniline heroiin.

Sinu sõnum siseministrile on, et hakkame sõltlastele heroiini jagama?

Jah, viime sõltlased metadooni asendusravilt üle diatsetüülmorfiini peale.

Tahad öelda, et riigist võiks saada narkodiiler?

"Politsei võib diilereid maha võtta, aga “pidu” läheb ikka edasi. See on nagu hüdra, lõikad ühe pea maha ja hetkega on kolm pead asemel."

Just! Inimeste tervis paraneks märgatavalt, sest aine üle oleks hea kvaliteedikontroll. Oleksid eraldi süstimis- ja manustamistoad, kus õde jälgib patsienti 15 minuti jooksul pärast aine manustamist. See ei erineks oluliselt praegusest metadooniprogrammist.

Metadoon ei ravi. Ta ladestub rasvkudedesse ja tekitab meeletuid võõrutusnähtusid, mis kestavad neli kuni kuus nädalat, hambad lagunevad jne. Puhas meditsiiniline heroiin on kehale palju talutavam. Mõju kestab kaheksa tundi ja sel pole nii raskeid võõrutusnähtusid.

Vaadake tänavale, olukord läheb üha hullemaks. Eesti on maailmas ainulaadne oma fentanüüliprobleemiga. Politsei võib diilereid maha võtta, aga “pidu” läheb ikka edasi. See on nagu hüdra, lõikad ühe pea maha ja hetkega on kolm pead asemel. Tunni ajaga on sõltlasel või varustajal uus inimene olemas, kes ainet müüb.

Võiksime õppust võtta arenenud riikidest, nagu Saksamaa, Holland, Taani ja Šveits, kes on loonud võimalused heroiini asendusraviks. Nii röövime kurjategijatelt turu – 99 protsenti narkomaanidest eelistaks iga kell fentanüülile kindla kvaliteediga heroiini.

Heroiini ja fentanüüli kanguse vahe on sajakordne. Kui suudaks fentanüüli turult välja juurida, oleks seegi juba suur võit.

Välja juurida? Üleöö seda kindlasti ei juhtu. See on võimatu, mingi osa turust jääb alati alles. Ma loodan, et vähehaaval suudetakse fentanüüli levikule piir panna. Sellega annaks varavastaseid kuritegusid kõvasti vähendada.

Õiguskaitseorganid spekuleerivad, et meil on 10 000, 20 000 fentanüüli tarvitajat, või isegi rohkem.

Jah. Kui nõudlus on nii suur, tuleb pakkumine järele.

Muide, kuidas sa alkoholi suhtud?

Ei joo üldse. Ei huvitagi.

Kas kanep tuleks legaliseerida?

Meditsiinilises mõttes on ta juba praegu lubatud, aga ükski arst ei julge seda patsiendile välja kirjutada. Kardetakse kanepiga kaasnevat stig­mat, et neid hakatakse hiljem arstide ringis põlgama.

Mina arvan, et kanep tuleks kindlasti legaliseerida. Nii kaua, kui ta on illegaalne, on ta noortele midagi lahedat ja see on ohtlik.

Koolis lastele konkreetselt valetatakse näkku, et kanep on halb. Öeldakse, et sul hakkab kohe väga paha, kui seda proovid. Räägiks parem ausalt, et kui te suitsetate, on teil väga lõbus ja midagi ei juhtu, aga kui te teete seda nii noorelt nagu 12–14, siis see on teie ajule väga kahjulik.

Täiskasvanud inimesed absoluutselt võiksid kanepit suitsetada, sest ta on alkoholile igal juhul tervislikum alternatiiv.

Kindlasti peaks ta olema maksustatud, lubatud alates 18 või 21. Ka arstid peaksid oma hirmudest üle saama ja seda välja kirjutama inimestele, kes seda tõsiselt vajavad.

Oled selles süsteemis aastaid olnud, kohtunud erinevate inimestega, tänavadiileritest politsei ja psühhiaatriteni. Kui palju see elu sind muutis?


Väga palju muutis. Lõpuks mul oli pohhui, kuidas mu vanad sõbrad mind tänaval nägid. On mul juuksed pesemata, habe aetud, koniaugud pükstes... no üldse ei huvita! Hakkasin väga rõvedalt vene keeles ropendama, petma ja manipuleerima. Teadlikult või alateadlikult võtad vanematelt narkomaanidelt kombeid üle.

Millest kõige rohkem kahju on?



Kahju? (Jääb mõttesse) Oma vanematele põhjustatud hingevalu pärast. Sada protsenti, selles pole mingit küsimustki. Nende raisatud raha, raisatud aeg, lootuste purunemine ja nii edasi. Kurb on vaadata, et ema näeb minu pärast 20 aastat vanem välja.

Ja ise, mida sa ise kaotanud oled?

Kõik – kõik normaalsed sõbrad, kellelt on laenu küsitud ja tagasi maksmata jäetud.

Millest unistad?

Tead, kui ma hakkan unistama ja endale suurte eesmärkidega pressi peale panema, siis ei lõpe see hästi. Narkomaan elab üks päev korraga. Ma unistan väikeste eesmärkide edukast täitmisest. Küll väiksed sammud viivad lõpuks suurteni.

Tõnise nimi on muudetud. Tema päris nimi on toimetusele teada.