1. Vabastame spordikulud erisoodustusmaksust. Nii arvas Eesti 200 varivalitsuse peaminister Priit Alamäe.

Tegelikult on spordikulud juba selle aasta algusest erisoodustusmaksust vabastatud.

2. Eesti jääb kinni keskmise sissetuleku lõksu. Seda on korduvalt väitnud Kaja Kallas, aga ka Vabaerakonna uus juht Kaul Nurm ja Eesti ettevõtjad.

Keskmise sissetuleku lõks on tegelik probleem riikide jaoks nagu Brasiilia, aga Eesti on hinnataset arvestades Brasiiliast poole suurema SKT-ga inimese kohta ning kõigist hirmudest hoolimata kasvab meil majandus hoogsalt. Alljärgnevalt graafik selle kohta, mis inimestele tegelikult korda läheb, ehk keskmise palga muutus Eestis.

3. Kärbime ametnike arvu poole võrra. See on levinud seisukoht, millega tulid viimati välja riigireformijad. Nende soovitus oli poole võrra vähendada riigi ja omavalitsuste ametnike arvu, välja arvatud riigi toimimiseks vältimatult vajalikud riigipalgalised, nagu politseinikud, kaitseväelased, päästjad, õpetajad, arstid jne.

Kõigepealt tuleb märkida, et välistades kärbetest õpetajad, politseinikud ja teised välistasid riigireformijad kärbetest suurema osa avaliku sektori töötajaid.

Riigireformijad teatasid: "Väärib märkimist, et suure osa sellest tööst, mida teevad ametnikud, võivad tänapäevases IKT-keskkonnas teha arvutid asjakohaste algoritmide abil . Nüüdisaegsete digilahenduste
laialdasem kasutuselevõtmine aitaks asendada suure osa ametnike poolt tehtavast."

Arvutitele saab jätta lihtsaid tehinguid, näiteks juba määratud toetuste väljamaksmise. 4-5 aasta eest oli vaidlus, kas tõsta lastetoetust kõigile või vaid neile, kellel on seda vaja. Reformierakond toetas vajaduspõhisust ja leidis, et abivajaja peab dokumentidega oma abivajadust tõestama. Nende dokumentide kontrollimisega peab aga paratamatult tegelema inimene, tarkvarale selle jätmine on väga kaheldav. Niisiis, kes tahab palju automaatseid lahendusi, peab leppima paljude lihtsate reeglitega, nagu lastetoetuste jagamisega kõigile, isegi miljonäridele.

4. Tellime avalikke teenuseid erasektorist. Seegi laialt levinud idee on jõudnud riigireformijate ettepanekutesse.

"Riigireformi käigus tuleks laiendada ka avalike teenuste mitmekesisust ja nende sisseostmist erasektorist. Järeleproovitud ja kindel viis avalike teenuste kvaliteedi ja hinna parandamiseks
on konkurentsi soodustamine avalike teenuste pakkumisel. Määratleda tuleks mittestrateegilised avalikud teenused ja anda nende osutamine üle erasektorile. 2018. aasta aprillis Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile esitatud Justiitsministeeriumi memorandumi järgi oleks teenuste erasektorilt sisseostmise ehk konkurentsineutraalsuse printsiibi rakendamise kaudu võimalik vähendada Justiitsministeeriumi haldusalas hõivatute arvu poole võrra."

Kui inimesed teevad endiselt sama tööd mis enne, aga nüüd erafirmas, mitte avalikus sektoris, siis kust tuleb rahaline kokkuhoid? Seda kohta ei pruugigi olla. Küll aga tekib erafirmal kohe motivatsioon suurendada kasumit, vähendades teenuse kvaliteeti, mida avalikkusele pakutakse. Maailmas on proovitud näiteks eravanglaid, see pole probleemitu lahendus.

Riigireformijad: "Näiteks tuleks likvideerida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kelle kõik toetuste jagamise ülesanded oleks koos riigi
väljatöötatud toetuste jagamise kriteeriumitega võimalik üle anda kas pankadele või konsolideerida üheks asutuseks."

Eurotoetuste jagamise andmine erafirmadele on eriti kahtlane idee. Erafirma peab teenima omanikele kasumit, mitte teenima avalikke huve. Kuidas välistada sellises olukorras eurotoetuste suunamist "omadele"? Selle vältimiseks tuleb luua ilmselt eraldi ametnike armee, kes hakkaksid euroraha jagavaid panku kontrollima.