Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis auhindade üleandmisel, et tunnustuse pälvinud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades, mis näitab konkursi väga kõrget taset. "Hea meel on näha laureaatide seas nii Eestis õppivaid välisüliõpilasi kui ka välisülikoolides õppivaid Eesti tudengeid, sest rahvusvahelistumine on teaduses ja kõrghariduses üha olulisem," ütles Varrak. "Loodan, et tunnustus innustab tänaseid laureaate nii nüüd kui edaspidi tutvustama rohkem oma teadustöö tulemusi ka avalikkusele."

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas, lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade-ülest peapreemiat.

Kirsti Jõesalu (Tartu ülikool) pälvis peapreemia doktoritöö "Mäletamise dünaamika ja pinged nõukogudejärgses mälukultuuris: hilise nõukogude aja tähenduse loomine Eestis" eest. Kirsti Jõesalu analüüsib oma doktoritöös hilise sotsialismi tähenduse kujunemist ja dünaamikat Eestis 1990. aastatest kuni 2000. aastate esimese kümnendi lõpuni. Töö tulemuseks on detailirikas ja kriitiline sissevaade hilise nõukogude perioodi mäletamisprotsessi. Töö moodustavad artiklid on juba andnud olulise panuse nii rahvusvahelises sotsialismi ja postsotsialismi uuringutes kui eluloo- ja mälu-uuringutes.

Indrek Kalvet (RWTH Aacheni ülikool) pälvis peapreemia doktoritöö "Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kombineerimine siirdemetallkatalüüsi uurimisel" eest. Indrek Kalveti doktoritöö uuris siirdemetallkatalüüsi ning kombineeris oma töös eksperimentaalseid ja arvutuslikke meetodeid. Töös keskenduti peamiselt palladiumi ja nikli poolt katalüüsitud reaktsioonidele homogeense katalüüsi tingimustes. Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kooskasutus siirdemetallkatalüüsis on olnud vägagi edukas ning on võimaldanud teha avastusi, mis ühepoolse lähenemise korral ei oleks võimalikud olnud.

Žürii esinaine Riina Aav ütles peapreemiaid kommenteerides: "Kirsti Jõesalu sotsiaalselt tundlikul teemal tehtud töö aitab lahti mõtestada meie ühiskonnas toimuvaid arenguid ja ühiskonna muutumist ajas. Indrek Kalveti töö seevastu on maailmatasemel teostatud keemiavaldkonna alusteaduslik uuring, tema artiklid on ka rahvusvaheliselt olulisel määral tähelepanu pälvinud. Töö moodustavaid artikleid on lühikese aja jooksul juba üle 200 korra viidatud."

Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad "lootustandvate sähvatuste eest"; "elegantseima üliõpilastöö eest" ja "ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest" andis üle Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere. Sotsiaalministeeriumi eripreemiad sotsiaalvaldkonnas ning tervise- ja töövaldkonnas andis üle sotsiaalministeeriumi nõunik Nele Gerberson.

Tänavu esitati konkursile 521 tööd, 34 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist. Konkursil pälvis rahalise preemia 65 tööd. Kõige enam rahalisi preemiaid pälvisid Tartu ülikoolis valminud teadustööd (51 protsenti), Tallinna ülikooli läks 15 protsenti preemiatest, Tallinna tehnikaülikooli 12 protsenti ning Eesti kunstiakadeemia, Tartu tervishoiu kõrgkooli ja Eesti maaülikooli tudengite teadustöödele igale 3 protsenti. Välisülikoolide tudengid pälvisid kokku samuti 12 protsenti rahalistest preemiatest.

Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab siit.

Preemiasaajate statistika 2005-2017 leiab siit.