"Ma ei taha hinnanguid anda ja mul ei sobigi seda teha, kuna ma ei tea neid tehiolusid, aga ma võin rääkida, mida mina tegin," andis üheksa aastat valitsust juhtinud Andrus Ansip mõista, et ei soovi sarnaselt erakonnakaaslasele Valdo Randperele kritiseerida praeguse peaministri Jüri Ratase alarmsõidu õiguse kasutamist ja kommenteerida tema ametiautoga juhtunud avariid.

Ansip tõdes, et tema kasutas Eestis alarmsõidu õigust vaid ühe korra, seda esimesel nädalavahetusel pärast peaministriks saamist.

"Mina alarmsõidu õigust praktiliselt ei kasutanud. Kolmapäeval sain ametisse ja reede õhtul sõitsin Tartusse oma koju, kui ihukaitsjad ütlesid, et maanteel oleks parem panna tuled tööle, kuna nii on ohutum. Selle peale oli kohe Õhtulehes lugu, kuhu peaminister kiirustas? Kust mina teadsin, kuidas neid tulesid kasutatakse või ei kasutata? See oli esimene ja viimane kord. Pärast seda ei ole ma mitte kordagi Eesti territooriumil alarmsõitu teinud."

Endine peaminister märkis, et alarmsõidu tegemine tekitas temas ebamugavust ja Õhtulehe artikkel andis hea põhjuse sellest loobumiseks.

"Ma ei näe sel asjal mingit mõtet, aga ega ma peaministri liikumisi väga näinud ei olnud, kuid presidendi liikumisi olin ma rohkem silmanud ja temal olid küll kogu aeg alarmsõiduki tuled peal ja saateautod ees ja taga," ütles Ansip.

"Ega see mulle väga ebaloomulikuna ei tundunud, aga ebamugav oli ta ikkagi. Pärast seda artiklit oli mul kohe hea põhjus öelda, et ei, mitte mingisugust alarmsõitu, aitab küll. Ei teadnud lihtsalt enne, kuidas niisugustel puhkudel käitutakse. Juhan Parts ütles mulle ka pärast, et tema ei kasutanud ka alarmsõitu."

Välismaal polnud alarmsõidust pääsu

Ansip meenutas, et visiitidel pakuti talle ihukaitset väga erineval tasemel.

"Kunagi, kui ma peaministriks sain, siis Norras oli nii, et küllaminevale peaministrile praktiliselt ei antudki mitte mingisugust eskorti. Kuna saatkond oli väga väike, siis suursaadik sõitis ise autoga lennujaama vastu. Lennujaamast tagasi tulles istusime suursaadikuga tagaistmele ja minu ihukaitsja asus autorooli - ei mingeid ihukaitsjaid," rääkis endine peaminister.

Pärast Anders Breiviku rünnakuid anti küllatulevale peaministrile kuulikindel auto koos eskordiga, kuhu kuulusid saateautod ja mootorrattad.

Praegu tunnen ennast vaba inimesena, ilma igasuguse ihukaitsjata kõnnin, kuhu tahan.

Ansipi sõnul tulebki välismaale visiidile minnes leppida vastuvõtva riigi seadustega, kus on tavaliselt paika pandud, kuidas külalisi kaitstakse. Näiteks kui ma peaministrina Brüsselisse tulin, oli alati mootorratturite eskort, mis on kohustuslik. Sul ei ole õigust sellest kuidagimoodi loobuda," tõdes Ansip ja lisas, et üldiselt tekitab see kaitstavas pigem ebamugavust kui kaitstuse tunnet.

"Praegu tunnen ennast vaba inimesena, ilma igasuguse ihukaitsjata kõnnin, kuhu tahan. Võin autoga sõita sinna, kuhu tahan, ei mingeid tulesid ega mootorrattureid," oli Ansip rahulolev.

Julgestuspolitseinikud pidasid roolijoodiku kinni

Ansip kinnitas, et temal endal ametiajal ohtlikke olukordi ei tekkinud, kuid teistele liiklejatele ohtlikke olukordi nägi ta küll.

"Meenub näiteks üks selline situatsioon, kus minu ihukaitsjad märkasid teel autot, mis liikus kummaliselt, ilmselt oli roolis joobunud juht. Välisel vaatlusel võis seda täheldada. Loomulikult nad numbrimärgi järgi kontrollisid, kellele auto kuulub, ja juba sellest samast informatsioonist oli teada, et sellelt omanikult oli juhtimisõigus alles hiljuti ära võetud purjus peaga sõitmise eest," lausus Ansip.

Saateauto aknast lükati sau välja ja auto võeti tee kõrvale. Poisid pidasid sõiduki kinni ja kontrollisid joovet - oligi purjus

"Saateauto aknast lükati sau välja ja auto võeti tee kõrvale. Poisid pidasid sõiduki kinni ja kontrollisid joovet - oligi purjus. Kutsuti kohale kohapealne politsei, kes tegeles asjaga edasi. Meie sõitsime edasi ilma saateautota," kirjeldas Ansip.

Sellises olukorras, kus peaministri ihukaitsjad märkavad mingisugust liiklejatele ohtlikku olukorda, on Ansipi sõnul ohu hindamine äärmiselt vajalik. "Minu saateauto jäi maha ja peaminister oli tol hetkel justkui vähem kaitstud, kuid keegi peaministrit ei ähvardanud ja julgestuspolitseinikud tegelesid suurema ohu kõrvaldamisega. Niisuguseid juhtumeid on ennegi ette tulnud," sõnas endine peaminister.

"Tahan väga tunnustada julgestuspolitseinikke, kes tegid oma tööd ülima põhjalikkusega. Ütleksin oma ihukaitsjate kohta, et nad on väga tähelepanelikud ja intelligentsed inimesed. Nad oskavad olukordi hinnata. Küllap nad ka praegu hindasid, aga midagi läks selles asjas viltu. Ei tahaks kuidagi julgestuspolitseinike kapsaaeda seda kivi visata. Tunnen neid ja nende töömeetodeid. Nad on väga delikaatsed ja püüavad ohte minimeerida, aga seekord ei kukkunud hästi välja," nentis Ansip.