Suurehituse mõõtmetest annab aimu kaitseväelinnaku muutunud siluett - pruuni varjundiga kahekorruseliste kasarmute ette on kerkinud hallid kolmekorruselised kasarmud ja mitmevärviline söökla.

Vastvalminud 5500-ruutmeetrine toitlustuskompleks on Baltimaade suurim – söökla on suuteline päevas toitlustama 3200 inimest, neist 2400 kohapeal ning 800 väliõppustel.

Hiigelsöökla ees peetakse avakõned, siit algab ja lõpeb lühiekskursioon uues kasarmus ning ürituse lõpus saab ka kohaliku toidu ära proovida.

Liitlasvägede siinviibimisel muutub ka söökla menüü. Nimelt püütakse arvestada Eesti kaitseväelaste kõrval ka Tapal viibivate prantslaste ja inglaste maitse-eelistustega.

Menüü rikkalikumaks muutumisele aitab kaasa ka kaitseminister Jüri Luige määrus, millega ajateenijate toiduraha päevamäär tõuseb kaks eurot ning kaitseväelaste välitoitlustuse päevaraha suureneb umbes kolmandiku võrra.

Juba täna leidis näljane külaline suurema pingutuseta toiduvalikust üles inglaste seas palavalt armastatud hamburgerid ja friikartulid, mida saab koka sõnul iga söögikorra kõrvale. "Täna õhtul pakume seenekastet ja ahjukartulit, kuid friikartuleid ei saa me samuti pakkumata jätta. Selline on liitlaste soov," tõdes kokk.

Lisaks riigiti erinevatele maitse-eelisustustele tuleb söökla menüü koostamisel mõelda gluteenitalumatuse käes vaevlejate ja taimetoitlaste soovidele, mistõttu võtab kõigile osapooltele sobiva söögisedeli koostamine veel aega.

Sõjaväelinnaku laiendus on oma mastaapidelt võrreldav vaid Ämari lennubaasi ehitusega

Tapa sõjaväelinnaku laiendus on viimase kümnendi üks suuremaid ja komplekssemaid kaitseotstarbelisi ehitisi Eestis, mis on võrreldav Ämari lennubaasi ehitusega.

Valminud ehitiste ja rajatiste hulka kuuluvad 3 kasarmut – igas 300 majutuskohta ja 30 töökohta, toitlustuskompleks, hooldus- ja õppehallid, varjualused, teenindavad hooned ja rajatised sh alajaam ja pesula, laod, - kokku 20 hoonet ja rajatist, kus on kokku ligi 38 000 ruutmeetrit pinda. Lisaks neile teed, platsid ja väliskommunikatsioonid.

Tüüpkasarmud on projekteeritud arvestades tänapäevaseid nõudmisi väljaõppele ja sõdurite vajadustele. Kaitseväe tüüpkasarmu on kavandatud põhimõttel, et ühte hoonesse on koondatud üks allüksus, elu- ja õpperuumid, varustus ja hooldusruumid (nt telkide ja riiete kuivatamiseks). Võrreldes omaaegsete kasarmutega, kus laod, relvaruumid ja õppeklassid paiknesid tihti väeosa eri nurkades, on nüüd õppustele minek ja õppetöö kiiremini ja loogilisemalt korraldatavad.

Kasarmu esimesel korrusel on laod ja varustuse hooldus (õhkkuivatuse ja survepesuriga varustatud telkide jm hoolduseks) ja tehnilised õppeklassid, kuhu võimalik sisse tuua soomukit, veoautot, suuri relvasüsteeme, nt miinipildujat. Teisel ja kolmandal korrusel klassiruumid, magalaruumid, pesemisruumid ja saun, administratiivruumid kompaniide juhtkonnale, et nad oleks oma üksustele võimalikult lähedal. Tüüpkasarmute arendamine on toimunud töö käigus, iga uue kasarmu projekti modifitseerimisel on arvestatud konkreetse allüksuse vajadustega.

Kasarmute projekteerimisel kasutati kaitseväelaste ja arhitekti teenistuskogemust. Eesti kasarmud on projekteerinud reservohvitser ja endine ajateenija, arhitekt Erkki Tikk. Projekteerimisel arvestas ta oma teenistuskogemusega, samuti said projektide valmimisel sõna sekka öelda kaitseväe allüksused. Kasarmute tarbeks tellis kaitsevägi Eesti tootedisaineritelt projektid kogu sõdurimööblile ja relvapüramiididele.

Kaitseminister Jüri Luik: täitsime liitlastele antud lubadused

Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori kolonel Rauno Sirgi sõnul valmisid kõik ehitised tähtaegselt, osa ka määratust varem. "Nii riik kui ka ehitusettevõtted andsid endast selleks kõik," ütles Sirk.

Kaitseminister Jüri Luik kinnitas Delfile, et kaitseväelinnaku laiendus valmis kiiresti ja erilisi üllatusi ei tekkinud. "Oli lihtsalt võimalik positiivselt nentida, et kõik oli graafikus. Töö tehti kvaliteetselt ja samal ajal me täitsime ka oma lubadused liitlastele, et tagada neile vastuvõtva riigi toetus, mis on meie ülesanne, ja teisest küljest täitsime lubaduse ka omaenda ohvitseride ja sõdurite ees, et kõik saaksid võrdselt nautida häid ja mugavaid töötingimusi, mis tagavad ka hea töökvaliteedi."

Liitlased on laiendusega loodud tingimustega väga rahul. Valminud kasarmud ja toetav taristu on moodsamad kui enamikus liitlasriikides, kuna paljudes riikides oli kasarmuehituse kõrgaeg mitukümmend aastat tagasi. "Tegu on uute ja moodsate ehitustega. Kui käia ringi sõjaväebaasides üle terve Euroopa, siis mõned baasid on päris vanad ka Lääne-Euroopa riikides. Sellised tingimused, mida me liitlastele pakume, ei ole sugugi tavalised ja igapäevased. Sõdurid ja ohvitserid saavad väga hästi aru ja näevad, kuivõrd mugav ja hea on siin töötada," sõnas Luik.

Kaitseminister tunnustas kaitseministeeriumi hõberinnamärgiga ehitustööde ennetähtaegse täitmise eest AS-i Nordecon peaprojektijuhti Priit Murmanni ja objektijuht Lauri Kitsingut ning Tallinna Teede ASi/ Merko Ehitus Eesti ASi peaprojektijuhti Meelis Mõisjat, lisaks tunnustas kaitseminister tänukirjaga kuut ehitajat.

Linnaku laienduse ehitasid AS Nordecon ja AS Tallinna Teede/ Merko Ehitus Eesti AS. Ehitustööde maksumus on 43 miljonit eurot.

Varssavi tippkohtumise järel 2016. aasta juulis otsustas valitsus eraldada 13 miljonit eurot kahe täiendava kasarmu ja vastuvõtva riigi toetuse tarbeks. Novembris sõlmiti ehitusfirmadega lepingud ning aprilliks olid ehitised jõudnud valmimisjärku. Ehitustööd lõppesid septembri lõpuks, oktoobris alustasid uutes kasarmutes teenistust ajateenijad.

Täna on Tapa kaitseväelinnakus kaheksa kasarmut, neist kolme kasutavad liitlasüksused. Ehitus Tapal aga jätkub ning tuleva aasta lõpuks valmivad seal veel kaks kasarmut ning toetusrajatised tehnika hoolduseks ja väljaõppeks.

Kokku lisandub ehitatavate hoonete ja rajatiste näol suurusjärgus ca 23 000 ruutmeetrit kaitseväele ja liitlastele uut kasuliku põrandapinda 25,2 miljoni euro eest.

Faktid Tapa kaitseväelinnaku laiendamise kohta
Valminud on kokku 20 hoonet ja rajatist sh:

- 3 kasarmut, igas 300 majutuskohta, 30 töökohta;

- 6 hooldus- ja õppehalli;

- 5 varjualust;

- 1 toitlustuskompleks;

- enam kui 100 staabi-, meditsiini- ja toetuskonteinerist koosnev konteinerlinnak liitlasüksuste tarbeks;

- teenindavad hooned ja rajatised sh alajaam, pesula, hoidlad, teed, platsid, väliskommunikatsioonid.

Ehitisi, teid, platse on kokku ligi 38 000 (üle 37 700) ruutmeetri.

Laiendus maksis 43 miljonit eurot, 1 kasarmu ruutmeeter 990 eurot.

Kokku on Tapal 8 kasarmut, neist 3 liitlaste, 5 Eesti kaitseväelaste käsutuses.
Ajajoon
- juuli 2016 - Varssavi tippkohtumise otsus saata Baltimaadesse ja Poola täiendav väekontingent;

- juuli 2016 - Vabariigi Valitsus otsustas eraldada täiendava 2 kasarmu ja vastuvõtva riigi toetuse jaoks täiendavalt üle 13 miljoni euro. Samuti otsustas valitsus eraldada aastateks 2017-2020 üle 3 miljoni euro siseministeeriumile saabuvate liitlasvägede personali, info ja teabe kaitsmiseks;

- november 2016 - lepingute sõlmimine ehitusfirmadega;

- 13. aprill 2017 - ehitised on jõudnud valmimisjärku, sarikapidu;

- september/oktoober - ehitiste valmimine;

- 30. oktober - Tapa linnaku laienduse pidulik vastuvõtt.