Ehkki mesilaste huku on põhjustanud põllumehed taimekaitsevahendite pritsimisega, ei süüdista mesinikud niivõrd põllumehi, kuivõrd reglementi millest viimased lähtuvad. Seega pöördusid pärast mesilaste massilist hukkumist mitmed organisatsioonid maaeluministeeriumi poole ettepanekutega muuta taimekaitseseadust. Et ettepanekud olid sisult suures osas kattuvad, otsustati korraldada kohtumine kõikide huvipooltega.

Meid võeti küll laua taha, meiega räägiti ja kuulati, aga mesinike heaks midagi ei muutunud.

14. septembril leidiski kohtumine aset, kust võtsid mitmed organisatsioonid, sealhulgas neli erinevat mesindusega otseselt seotud ühingut. Arutelu kestis neli tundi, ent mesinikele kindlustunnet andvate muudatusteni seadustes selle käigus ei jõutud.

Ülereguleerimine koormaks arvutivõõrast põllumeest

Et lihtsustada järelvalvet, on mesinike hinnangul oluline, et põllumehed kannaksid tehtud tööde kohta koheselt andmed põlluraamatusse. Praegune seadus annab põllumeestele selleks aega aga kümme kalendripäeva. Näiteks Lätis tuleb aga vastav sissekanne teha ühe päeva jooksul.

Kohtumisel tutvustas Eesti Kutseliste Mesinike Ühing (EKMÜ) ettepanekut, mille kohaselt peaks täitma aga põlluraamatut vahetult enne tööde alustamist. "Selline digitaalne põlluraamat oleks järelvalvele oluline, sest võimaldaks tõhusamat kontrolli," toodi põhjenduseks.

Ministeeriumi hinnangul tuleb põlluraamatusse kande tegemise kümne päeva nõue aga veeseadusest ja ei ole põllumajandusameti (PMA) järelevalve jaoks esmane tööriist, sest kui on toimunud rikkumine, ei kanta seda niikuinii sisse.

Põllupidajate esindajad juhtisid aga tähelepanu, et osad põllumehed on arvutivõõrad ning ülereguleerimine koormab põllumeest. PMA õigusnõuniku Peeter Milvere arvates ei tohiks aga põlluraamat olla avalikkusele üldsegi kättesaadav, sest tegu on ärisaladusega. Aruteluga leiti, et põlluraamatu süsteemi ei peaks hetkel muutma.

Mesinike liidu esindaja Maire Valtin, kelle miljonid mesilased suvel ka hukka said, ütles aga, et põlluraamatusse kohese sissekande tegemine on väga oluline, sest kui peale pritsimist peaks selguma, et kahjustada on saanud ka mesilased, ei pruugi põllumehed sellest tulenevalt oma käike üldse kirja pannagi.

"See ei ole enam põllumees, kes tänapäeval ei oma arvutit," nimetab Valtin üht põhjendust, mis muudatuse tegemata jätmiseks toodi.

Hoolimata protokolli märgitud "ühisest otsusest" jätta põlluraamatu täitmise reglement muutmata, on põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonnajuhataja Maris Raudsepa sõnul ka PMA seda meelt, et kanne tuleks raamatusse teha ikkagi kiiremini kui kümne päeva jooksul.

Teavitamisest tolku ei ole

Vähe veel sissekandmistest. Arutelu tulemusena leiti, et mõistlik oleks kaaluda pritsimiste teavituskohustusest loobumist. Praeguse määrustiku järgi peab põllumees pritsimisest teavitama mesinikku vähemalt kaks päeva enne tegevust.

Ühisel arutelul aga leiti, et teavitamine ei ole kummalegi osapoolele kasulik ega vajalik. Mesinikud on nõus, et kasu sellest teavitamisest pole, ent osa neist leiavad, et teavitamise kohustus võimaldaks välja hiljem välja selgitada, kes on mingis kindlas piirkonnas pritsinud.

Maaeluministeeriumi hinnangul ei ole aga teavitamine, nagu ka põlluraamat, järelevalves esmane tööriist ja probleemsete juhtumite asjaolude väljaselgitamine on põllumajandusameti kohustus ja mesinikel ei ole vaja sellepärast muretseda.

PMA taimekaitse ja väetise osakonnajuhataja Maris Raudsepp ütles aga Delfile, et teavitamine on igati vajalik ja PMA selle tühistamise ettepanekut ei toeta. Ministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ütles aga, et teavitamine ise ei ole taimekaitsevahendi kasutamise üldnõue.

"Üldnõudeks on, et taimekaitsevahendit tuleb kasutada nõuetekohaselt. Määruses sätestatud kohustus teavitada mesinikke enne taimekaitsetöödega alustamist on ennekõike abistava funktsiooniga, kuna teavitamata jätmine ei võta taimekaitsevahendi kasutajalt õigust teha taimekaitsetöid," ütles Suu.

Teavitamisest loobumine ei soodusta rikkumisi

Suu ei pea seega teavitusest loobumist taimekaitse kasutuse leevendamiseks. Hoopis toob ta välja, et nõuded lähevad hoopis rangemaks, kuna õitsemisperioodil lubatavate tõrjevahendite kasutamist piiratakse nüüd ametlikult kellaajaliselt.

Nimelt lisatakse infolehtedele, et lubatud on tõrjevahendeid pritsida ajavahemikul 22.00–05.00, kui antud toote puhul pole riskihindamise käigus otsustatud teisiti.

Põllumajandusamet teeb juba aktiivselt tööd
Tulenevalt koosolekust pandi põllumajandusameti kanda ka kohtumine PMA, Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning Eesti Maaülikooli teadlastega arutamaks proovide võtmise metoodikat. VTA-ga on juba kohtumisi peetud ning on on paika pandud juhend, kuidas selgitada edaspidi välja juhtumite asjaolud ning kohustuste jagamine VTA ja PMA vahel. Plaani tutvustatakse selle aasta jooksul ka mesinikele.

Valtini sõnul on tegelikult olnud kogu aeg selge, et päise päeva ajal pritsida ei tohi, ent tehti seda ikkagi. "Nüüd pandi lihtsalt kellaajaliselt paika. See on loogiline asi, aga sellest ei ole lihtsalt kinni peetud," ütles ta.

Valtini sõnul on tegelikult kõikidele õisi külastatavatele putukatele päise päeva ajal taimekaitsetööde tegemine ohtlik. Surmavaks võivad tema sõnul osutuda erinevate taimekaitsevahendite segud, kuna nende koosmõjud tolmeldajatele on vähe uuritud.

Mesinike korvamata kahju

Maaeluministeeriumi hinnangul ei ole taimekaitsega kaasnevad probleemid seotud puudustega seaduses, vaid taimekaitsevahendite väära kasutamisega. Sama meelt on ka Raudsepp.

"Registreeritud hukkumisjuhtumid näitasid, et mesilaste hukkumine ei tulene seaduse puudujääkidest vaid üksikute põllumeeste rängast eeskirjade rikkumisest ehk taimekaitsevahendite valest kasutamisest. Taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise tagajärjel hukkumisi tuvastatud ei ole," selgitas Suu.

Et võtta vastutusele taimekaitsevahendite väärkasutajad, lubab maaeluministeerium jätkata taimekaitseseaduse muudatusega, mis võimaldaks turulelastud taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest väärteo korras karistamist.

See aga ei aita mesinikke. Võetakse need väärkasutajad vastutusele või mitte, jäävad mesinike kahjude hüvitamised sõltuma üksnes võlaõigusseadusest. See aga ei anna mesinikele turvatunnet, sest kohtusse minek on pikk ja kallis teekond.

Valtini hinnangul tuleks seadust muuta nõnda, et kui analüüsidega on tuvastatud taimekaitsevahendi väärkasutamine, tasub kuritarvitaja mesinikule kahjud ning sellega asi lõpeks. Kõnealune ettepanek toodi ka kohtumisel lauda, ent ministeeriumi seisukohalt piisab võlaõigusseadusest.

Eesti mesindusorganisatsioonid tegid 11. oktoobril uue pöördumise kolmele ministrile, kolmele riigikogu komisjonile ja kõikidele parlamendi fraktsioonidele mesinike toetuste osas, kus on ka tehtud järjekordne ettepanek luua kompensatsioonifond.

"Anname endale aru, et võlaõigusseaduses on vastavad kahju hüvitamise "tööriistad" juba ette nähtud, kuid hindame neid taimekaitsevahendite väärkasutamise juhtude puhul raskesti kohandatavateks, kohmakateks ja kitsarinnalisteks," seisab pöördumises.

Kohtumise olulisemad tulemused ja edasised tegevused:
1. PMA jälgib infolehtede läbivaatamisel, et õitsemise ajal kasutada lubatud taimekaitsevahendi kohta lisataks ajaline piirang, kui antud toote puhul pole riskihindamise käigus otsustatud teisiti;

2. Ministeerium kaalub määruses sätestatud teavitamiskohustusest loobumist, sest taimekaitsevahendite nõuetekohase kasutamise ning tõhusa järelevalve tulemusena on teavitusest saadava informatsiooni praktiline kasu küsitav;

3. Põllumajandusameti eestvedamisel kohtuvad ameti registreerimise büroo, põllumeeste ning mesinike esindajad ja EMÜ vaatamaks üheskoos läbi küsimusi tekitavate taimekaitsevahendite kasutusjuhendid, et tagada nende selgus ning üheti mõistetavus;

4. ühiselt leiti, et põlluraamatu süsteemi ei ole vaja hakata hetkel muutma;

5. Põllumajandusameti eestvedamisel jätkatakse integreeritud taimekaitse teavitustööga mittepõllumajanduslikel aladel (esimese võimalusena tuleb eelistada niitmist);

6. Taimekaitsevahendite väärkasutamine ei ole aktsepteeritav ning rikkujad on tarvis vastutusele võtta. Selleks jätkab ministeerium taimekaitseseaduse muudatusega, mis võimaldaks turulelastud taimekaitsevahendi turustamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest väärteo korras karistamist;

7. Ministeerium annab osalejatele tagasisidet, kas ja kuidas on põllualad PRIA kaartidelt nähtavad;

8. Põllumajandusameti eestvedamisel kohtuvad PMA, VTA ja EMÜ teadlased kohtuvad arutamaks proovidevõtmise metoodikat.